Millised on vÀlismaalaste arvates Eestimaa vahvaimad kohad
VÔÔrsil tundub ikka pĂ”nevam ja kodulĂ€hedased huvitavad kohad kipuvad sootuks mĂ€rkamata jÀÀma. Milliseid kohti kiidavad siin pikemalt peatunud vĂ€lismaalased? ReisikĂŒlg toob Ă€ra viie Euroopa Noored programmi raames Eestis vabatahtlikuna töötanud noore lemmikpaigad.
Â
Alliksaare mahetalu Hiiumaal
Gaia ZuffaÂ
Itaaliast
Eestis on mÔned asjad, millega olen vÀga Àra harjunud. NÀiteks see, et kui vÀljas paistab kasvÔi natuke pÀikest, on aeg grillida, igal pool saab kaardiga maksta, sauna tehakse terve talv, ja muulgi ajal, ning wifi on igal pool.
Minu ĂŒlesandeks oli teha lĂŒhikesi promoklippe Eesti noorsootööst ja seetĂ”ttu sain kĂ€ia mitmes linnas ning osa vĂ”tta mitmest projektist. KĂ”ige huvitavam oli Hiiumaal Alliksaare mahetalus, kus kuus vabatahtlikku Hong Kongist, Venemaalt, Jaapanist ja Eestist aitasid farmer Priidut.
Tartust sĂ”itsin bussiga Tallinna, sealt edasi Heltermaale ning sealt kohaliku bussiga Leisisse, kus Priidu mind enda auto peale korjas. Ăllataval kombel on isegi Eestis vĂ”imalik sĂ”ita bussiga rohkem kui kuus tundi!
Laagri juhataja Siiri nĂ€itas, kus me jĂ€rgmised pĂ€evad elame: puidust maja, kus ei olnud vett, maja kĂ”rval oli hoopis kaev, kust me pidime ise vett tooma. Samuti asus tualett maja kĂ”rval. Pliiti pidi puudega kĂŒtma, et maja soojana hoida ja sĂŒĂŒa valmistada, ning duĆĄĆĄ oli saunas. Internet oli kahe kilomeetri kaugusel ĂŒhe bussipeatuse lĂ€hedal.
KĂ”igil oli oma roll: kes tegi sĂŒĂŒa, kes pesi nĂ”usid, kes puhkas pĂ€rast rasket tööpĂ€eva, kes puhastas villa. Vabatahtlikud lĂŒpsid lehmi, pĂŒgasid lambaid, ehitasid loomadele aedu jne.
Ma rÀÀkisin teiste vabatahtlikega ja nad ĂŒtlesid, et on Priidult ja tema perelt vĂ€ga palju praktilisi teadmisi saanud. Hong Kongist pĂ€rit Vanessa nĂ€gi siin esimest korda elusat lammast, Saksamaalt tulnud Kevin sai sĂ”ita vanade nĂ”ukogude ajast pĂ€rit traktoritega ning Venemaalt pĂ€rit Polina sai oma inglise keelt harjutada.
Nad tundsid, et on oma mugavustsoonist vĂ€lja kistud, kuid nad harjusid sellega ĂŒsna kiiresti ja leidsid, et selline praktiline töö annab rahulolu, et oled midagi Ă€ra teinud. Mina tundsin sama, tahtsin selles vĂ€ikeses kogukonnas vĂ”imalikult palju osaleda ja Ă€ra teha ning samas seda kĂ”ike jÀÀdvustada. Ăhtuti, pĂ€rast Ă”htusööki, olime nii vĂ€sinud, et magamaminek tundus maailma kĂ”ige parema asjana.
Ăks teadmine, mis ma endaga kaasa vĂ”tan, on see, et ei tohi karta uusi kogemusi. Lihtsalt proovi ja kui sa hakkama ei saa, siis ei juhtu ka midagi. VĂ€hemalt oli sul vĂ”imalus proovida!
Tartu
Minu lemmikkoht Eestis on kindlasti Kastani 38 Tartus. Seal asub trĂŒki- ja paberimuuseum, kus ma vabatahtlikku tööd tegin. Ma armastan sealset atmosfÀÀri, mis on tĂ€is kunsti, ideid ja spontaanset juhuslikkust. See pakub nii palju vĂ”imalusi olla loominguline printimise ja paberivoltimise abil! Ja alati on lĂ€heduses kunstnikke, Ă”pilasi, kĂŒlastajaid, vabatahtlikke, lapsi ja isegi kass Johannes, kellega meeldivaid vestlusi pidada.
Tapa/Neeruti
Ma olen Tapal elanud kĂŒmme kuud ja saan siia tulemist ainult soovitada. Isegi ainult selleks, et Tapa-Loobu sildist pilti teha vĂ”i lehvitada ja naeratada sĂ”duritele, kui nad suurte autode kastides oma mornide nĂ€gude ning okstega kaetud kiivritega ringi sĂ”idavad.
Kuna ma tulin siia septembris, siis ma ei valmistanud ennast ette soojaks suveks, aga mulle meeldis vÀga kolmest-neljast kohalikust second hand poest uut kleiti otsida.
Kui sulle meeldib seigelda, siis peaksid minema vÀikesesse baari bensiinijaama vastas, kus lÔpetad raudselt vana purjus vene naisega vÀga halva vene popmuusika saatel tantsides, aga see on vÀÀrt kogemus.
Mu teine lemmikkoht on Tapa lĂ€hedal. Sinna jĂ”udmiseks peab sĂ”itma Rakvere bussiga RistamĂ€e peatusesse ja minema sealt Neeruti pargi poole. Selles pargis nĂ€eb Eesti looduse mitmekĂŒlgset ilu. Metsade kĂ”rval, mille vahel on vilja- vĂ”i rapsipĂ”llud, kulgeb tee, mis viib vĂ€ikeste kĂŒngasteni ning lĂ”peb suure jĂ€rve ÀÀres. Sealt saab edasi minna kuni vĂ€ikese puust lavani, kus vĂ”ib omaette puude mĂŒhina saatel tantsida vĂ”i kĂ”ndida mööda jĂ€rve kallast, ĂŒle silla, kuni jĂ”uad teise, vĂ€iksema jĂ€rveni.
KĂ”ige parem on selle juures, et oled ĂŒksi ja terve jĂ€rv on tĂ€iesti sinu pĂ€ralt. Enne ujuma minemist saab koos riietega Ă€ra vĂ”tta ka kĂ”ik mĂ”tted ja proovida muutuda ĂŒheks vĂ€ikeseks kalaks teiste seas.
Veel ĂŒks koht, kus mulle vĂ€ga meeldis, on Leppoja puhkekeskus. See asub pĂ€rapĂ”rgus, metsa sees oleva jĂ€rve kĂ”rval. Seal on parim kodune toit, kĂ”ige lÔÔgastavam saun (lisaks saab otse jĂ€rve hĂŒpata) ja palju viise, kuidas Eesti loodust nautida: saab minna matkama, ujuma, kanuuga sĂ”itma ... See on fantastiline!
Leppoja PÔhja-KÔrvemaal
Koht, mis mulle vĂ€ga meeldis ning mis paistab teiste hulgast silma, on Leppoja maja, kus toimub vĂ€lisvabatahtlike koolitus. Sealne maastik on vĂ€ga kaunis ja vĂ”imalus kohaliku giidiga metsas suusatada oli vĂ€ga intrigeeriv. Me suusatasime ĂŒle kĂŒlmunud jĂ€rvede, mis oli minu jaoks esmakordne kogemus ning ĂŒleĂŒldse oli metsas viibida vĂ€ga mĂ”nus.
Peipsi jÀrv
Mulle meeldis kĂ”ige rohkem Peipsi ÀÀres vĂ€ike rand, kus ma magasin. Ma otsustasin Tartu maakonda hÀÀletama minna, et sĂ”braga kokku saada. Saimegi kokku, aga pidin ĂŒksi magama vĂ€ikeses telgis, mille temalt laenasin.
Kuna tahtsin vaikses kohas magada, siis otsisin kena vĂ€ikese koha rannas. Augustikuine ilm ei olnud vĂ€ga soe, aga vaade, mis hommikul pĂ€ikesetĂ”usuga avanes, oli seda vÀÀrt. Ma tegin sellest pilti ja kasutasin seda fotonĂ€itusel, mille ma enda vabatahtliku töö lĂ”pus kokku panin. Lisaks on see nĂŒĂŒd mu arvuti taustapilt, sest ma lihtsalt armastan seda nii vĂ€ga!