#turundus

Kui üürnikul tekib vajadus leida riigis kehtiva eriolukorra tingimustes uus üürikodu, siis tuleb seda teha sotsiaalset distantsi hoides ja hügieenireeglitest kinni pidades.

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee turundus- ja tootearendusjuhi Laura Tammeoru sõnul on hetkel kehtivast kodus viibimise soovitusest hoolimata vaja osadel inimestel üürida uus korter või maja: „Soovitatakse püsida kodus ja…

Kaugtöö ja distantsõpe võimaldavad linnast ära kolida paljudel, kes on ammu unistanud maal elamisest – see on kasvatanud nõudlust privaatsete looduskaunis kohas asuvate maakodude järele.

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee turundus- ja tootearendusjuhi Laura Tammeoru sõnul unistavad paljud inimesed maal elamisest, aga töökoha või laste kooli tõttu valitakse elukoht linnas. „Viirustest eemale hoida…

Uus üürilepingute teenus, mis kaitseb kinnisvaraomaniku vara ja vabastab üürniku tagatise maksmisest, muudab üürikodu leidmise lemmikloomaomanike jaoks senisest lihtsamaks. Seda juhul, kui üürnik on valmis igakuiselt väikest teenustasu maksma.

Milleks seda vaja on?

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul on seni olnud väga vähesed üürikorterite ja -majade omanikud…

ANU-MALL: Täna räägime isikuandmete majandusest. Isikuandmed on muutunud ettevõtete ja organisatsioonide jaoks järjest olulisemaks. Turundajad puutuvad nendega igapäevaselt kokku, on selleks siis klientide isikuandmed, ostukäitumise info jne. Oleme sellest varem rääkinud andmekaitse seisukohalt, ent täna vaatleme teemat laiemalt, andmemajanduse vaatenurgast. Alustuseks - mis siis on isikuandmete majandus?

TANEL: Isikuandmete majanduse mõiste on muutumises. Momendil võime isikuandmete majanduseks nimetada andmekasutuse hetkeseisu: paljude ettevõtete ärimudelid tuginevad klientidelt (sh teenuse kasutamise käigus) kogutud andmetele, mida kasutatakse teenuste kliendi jaoks paremaks tegemiseks. Lisaks tehakse samade andmetega veel tuhat erinevat asja, millest saadav kasu läheb üksikisikust mööda. Isikuandmete majanduse teine definitsioon kirjeldabki ühiskonnakorraldust, milles üksikisikul on enda toodetud andmete üle tänasest suurem kontroll, mis võimaldab tal selle enda loodud ressursiga majandusmudelites osaleda ja kaubelda.

ANU-MALL: Too palun mõni näide andmete kasutamise kohta erinevates ärides.

TANEL: Oma andmetega kauplemine toimub loomulikult ka praegu, ehkki me ei nimeta seda otseselt nii. Näiteks erinevaid Google teenuseid kasutades lubame neil mingit osa enda toodetud informatsioonist kasutada oma teenuste meie jaoks sobivamaks kohandamiseks jt otstarvetel. See andmetega tehtav tehing toimub eeldatavasti kasutaja täie teadvuse juures, ja ometi on väidet I have read and agree to the terms and conditions nimetatud maailma suurimaks valeks, kuna seda korratakse igapäevaselt lihtsalt nii palju. Inimkeskse andmekasutuse üks põhiküsimus on, kuidas niisuguseid tehinguid teha üksikisiku jaoks läbipaistvamaks. See võimaldaks üksikisikul mõista, missugust väärtust kasutatud andmed loovad talle endale ja teenusepakkujale. Kui neil andmetel on väärtus väljaspool algset tehingut, võiks osa sellest loodud väärtusest jõuda tagasi ka üksikisikuni.

ANU-MALL: Missugused on siis need andmed, mille eest saaks raha? Kuidas neid kogutakse?

TANEL: Päris paljud uuringud on küsinud, missugune võiks olla vabalt kaubeldavate isikuandmete hind. Reeglina pärinevad need näited USA-st ning sealne üks kõige kallim andmerida on info inimese sõjaväelise tausta kohta - u 50 dollarit. Meiliaadressite hinda mõõdetakse sentides. Sel juhul on kindel ettevõte pidanud vajalikuks kindla info eest kindlat hinda maksta, mille põhjal võib fantaseerida, missugune võiks olla minu kui üksikisiku loodud kõigi andmete hind. Eesti näide võiks olla Geenivaramus olevad üksikisiku geeniandmed, millele ligipääsu võiks inimesel olla võimalik näiteks kliiniliste uuringute ettevõttele koos oma käitumisinfoga müüa. Andmete väärtus suureneb siis, kui erinevatest allikatest pärinev info omavahel integreerida (nagu näiteks geeni- ja käitumisandmed), ning see peaks olema koht, kus üksikisiku enese võimuses on oma valikueelistustega kõige rohkem lisaväärtust luua. Samas kaasnevad niisuguse tegevusega loomulikult turvariskid, mille mõistmise ja maandamisega tuleb tegeleda nii tehnilise infrastruktuuri kui üksikisiku teadlikkuse tasandil. Kui aga otsida vastust küsimusele, missugune võiks olla selliste omavahel integreeritud andmete olemus ja sellest tulenevalt nende hind, siis need sõltuvad teenustest, mis niisuguseid andmekombinatsioone vajavad, ent mida tõenäoliselt täna veel ei pakuta.

ANU-MALL: Ent need andmed võiksid siis sisaldada ühelt poolt infot selle kohta, mis me elus teeme, teiselt poolt näiteks füsioloogilist informatsiooni, seda jälge mis me keskkonnast jätame jne?

TANEL: Lisaks kindlasti meie finantstegevus ja muu tarbimist kirjeldav info. Siis veel telekommunikatsioon ja selle jälg meie nutitelefonis, arvutis, rakendustes, pluss füüsilise liikumise hindamine positsioneerimise alusel, mille toel on Eestiski häid teenuseid arendatud. Äärmiselt oluline on terviseinfo, sh nii füüsilise kui ka vaimse tervise komponent, igasuunaline suhtlus, sotsiaalmeedia jne.

ANU-MALL: Räägi palun, kuidas neid andmeid analüüsitakse. Võimalusi on ilmselt miljoneid? Mis sealt välja võiks tulla?

TANEL: Analüüs on laiemas raamistikus muidugi ainult tehnilise elluviimise küsimus. Seda, mis niisugusest analüüsist sisuliselt välja võiks tulla, on mõistlik selgitada Euroopa Liidu uue isikuandmete kasutamist reguleeriva direktiivi seisukohast. Sellega soovitakse üksikisikule anda suurem läbipaistvus ning ideaalis ka kontroll selle üle, kus tema kohta andmeid luuakse, kogutakse, hoitakse ja kasutatakse - kolme eesmärgi nimel. Esimene eesmärk on, et inimesele tema andmete üle kontrolli andmine on lihtsalt õige - inimesel on õigus enda loodud väärtuse abil teenitud kasust osa saada. Teine eesmärk on Euroopa Liidu enda masinavärgi tõhustamine. Administratiivse süsteemi toiminguid läbipaistvaks tehes antakse osa vastutusest kodanike kanda. Kolmandaks on põhjust arvata, et andmete vabastamine eraldiseisvate ettevõtete ökosüsteemidest elavdab majandust tervikuna.

ANU-MALL: Kas saad tuua näite konkreetsest tootest või teenusest, mille võiks turule tuua?

TANEL: Üks toimiv ning praegu äriarenduses Eesti toode on Sharemind, mille on loonud AS Cybernetica. Selle põhifunktsioon on hästi lihtne: erinevates andmekogudes paiknevate andmete ühisanalüüs ilma neid reaalselt kokku panemata ning seeläbi turvariske suurendamata - superandmebaas ilma superandmebaasita nagu Sharemindi üks põhiarhitekt Dan Bogdanov seda kirjeldab. Sharemindi rakendus on seal, kus eri andmekogude ühendamises peitub suur potentsiaalne kasu, mida konkurentsitingimuste vmt tõttu ei ole võimalik lähemalt uurida. Ent lihtsamad näited ümbritsevad meid igapäevaselt - paljusid igapäevaselt kasutatavaid teenuseid täiendab informatsioon, mis on meie kohta kogutud väljaspool seda konkreetset teenust.

ANU-MALL: Missugused võiksid olla ärimudelid, mis isikuandmete sellise kasutamise kontekstis tekkida võivad?

TANEL: See on saja triljoni dollari küsimus. Sest kui vastus oleks olemas, oleksime juba nende ärimudelite ohvrid. Niisugustel ärimudelitel, mis tagavad üksikisikule võimaluse ning motivatsiooni luua oma andmete abil väärtust enda, teenusepakkuja ja ühiskonna jaoks, on väga suur potentsiaal. Praegu puuduvad head tehnilised lahendused uurimaks, missugust väärtust üksikisik sellises olukorras looks. Ent see ei kesta loomulikult enam kaua.

ANU-MALL: Kuivõrd on seni probleemiks, et inimesed lihtsalt ei soovi oma andmeid väljastada? Oleme varem käsitlenud, et meil on nn milleeniumipõlvkond, kes on nõus oma andmetega väga vabalt kauplema, ja samas teised grupid, kelle seisukoht on, et need on minu andmed ja ma ei soovi et neid kuidagi kasutatakse. Kuidas sellega on?

TANEL: On levinud tähelepanek, et inimesed erinevad eelistustes oma andmete kasutamise suhtes. Ent probleem on see samavõrd nagu on probleem erinevad eelistused elukaaslase soo suhtes vmt. Pealegi tuleb meeles pidada, et täna on meil enda kohta eksisteerivatest andmetest ning nende väärtusest äärmiselt puudulik ülevaade. Tõsi on seegi, et sageli on nooremate ühiskonnagruppide suhtumine oma andmete kasutamisse leebem. Enamike teenuste kasutamine on nende jaoks alanudki I agree… mantraga ning nad on kasvanud aegruumis, kus normiks ongi eelnenud põlvkonna vaatenurgast ükskõiksem suhtumine oma (digitaalsesse) privaatsusesse. Ent reaalsuses näeme, et oma andmete väärtust adekvaatselt tajuval inimesel kujuneb oskus ja võimalus osaleda oma andmeid ressursina kasutades majandusprotsessides ainulaadse uue tegutsejana. On põnev jälgida, missugused on nende erinevaid hoiakuid ja väärtuseid esindavate gruppide proportsioon ühiskonnas. Tundub, et aastatega kasvab avatuma privaatsuskäsitlusega inimeste hulk ainuüksi selle poolest, et konservatiivsema privaatsuskäsitlusega inimeste aeg saab vanuse suurenedes lihtsalt läbi. Seda trendi toetab teenuste turulejõudmine, mille privaatsuse ja funktsionaalsuse seos on kasutaja jaoks hästi läbipaistev.

ANU-MALL: See on siis üks võimalus, kuidas leevendada inimese vastumeelsust oma andmete kasutamise suhtes. Aga kas on veel võimalusi, mida organisatsioonid teha saaks, et rohkem andmeid sisse saada?

TANEL: Idealistlik vastus oleks, et tuleb pakkuda teenuseid, mis on piisavalt läbipaistvad, et potentsiaalsel kliendil on võimalik mõista, mille jaoks mingisuguseid tema andmeid kasutatakse. Näiteks, miks minu teleteenuse pakkujal on sobivaima filmivaliku jaoks vaja teada minu e-tervise kataloogi sisu? Sellel võib minu pikaajalise heaolu seisukohast hea põhjendus olla, ent see peab olema lihtsalt hoomatav olukorras, kus üksikisikul ei ole mõistlik kõigisse sellistesse valikutesse detailselt süveneda. Selleks on vaja andmekasutuslahendusi, mis teevad niisuguseid otsuseid inimese eest lähtuvalt tema kõrgema taseme eesmärkidest ja individuaalselt aktsepteeritava riskide ja kasude suhte kontekstis. Küsimuse juurde tagasi tulles - kuni niisugused lahedused veel puuduvad, on mõistlik stardistrateegia ettevõttesiseselt välja selgitada, missugust kasu mingi lisainfo kaasamine tõotab, ning seda eksperimentaalselt kontrollida. Iga teenuse kasutajaskonnas on oma osa entusiaste, kes on valmis parema teenuse või muu põneva kogemuse nimel lisainfot jagama, ning niisuguseid vastastikuseid suhteid kasutades täna paljusid teenuseid loomulikult arendataksegi.

ANU-MALL: Mis sektorites on isikuandmete majandus kõige suurema potentsiaaliga? Kommunikatsioonisektorist oli juba juttu, ent mis veel?

TANEL: Kindlasti teised juba praegu andmemahukad teenussektorid, nagu nt finantssektor, aga ka transpordi- ja riigisektor. Tootmissektor ilmselt vähem, ehkki näiteks kui piisavalt suur osa populatsioonist käsitleks oma dieediga seonduvat informatsiooni digitaalselt, oleks ka toiduainetööstusel võimalik seda infot oma tootmismahtude ja logistika juures arvestada. Terviklikumalt toimib midagi sarnast juba täna erinevates jagamismajanduse lahendustes, mis mõnes mõttes ongi kujunemas täiesti eraldiseisvaks majandussektoriks. Suure potentsiaaliga on kindlasti tervishoiusektor, milles Eestis ootame järgnevatel aastatel põnevaid aenguid tänu arengutele Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Kõige suurem potentsiaal peitub aga alles leiutamata sektoriteüleste teenustes, millega võrreldes taandub suur osa sektoritesiseseid arenguvõimalusi ainult optimeerimiseks. Kui lõpuks otsida näiteid sektoritest, mida inimkeskne andmekasutus puudutab vähem, siis võib küsimus olla minu fantaasia piiratuses, ent pakuksin mäetööstust.

ANU-MALL: Sa nimetasid tegelikult väga laiu ettevõtlusvaldkondasid ja meie kuulajad kuuluvad vähemalt ühte nimetatutest. Kui ettevõtete väljakutsete hulka kuuluvad kahtlemata küsimused, kuidas andmeid kätte saada ning kuidas neid üha tõhusamalt analüüsida, siis missuguste väljakutsetega ettevõtted veel arvestama peavad?

TANEL: Nii mõneski mõttes on suurimaks väljakutseks see, et ideaalis tuleks selliselt muutuvas ärikeskkonnas paljud teenused nullist üles ehitada. Eriti ettevõtted, kelle teenuse kvaliteet sõltub väga suures ulatuses kliendiandmetest, peavad arvestama võimalusega, et teenusest loobuv või konkurendi juurde siirduv klient piirab nende ligipääsu varasemalt teenust kasutades loodud andmetele. Enam-vähem sellise võimaluse andmete liikumisest koos kliendiga loob ka uus andmekaitsedirektiiv. Ent tõenäoliselt toimub üleminek sujuvamalt, kui üksikisikule tekib võimalus (ehkki mitte kohustus) oma andmete üle suuremat kontrolli omada. Kui seda võimalust kasutavad ärimudelid tõestavad oma eeliseid olemasolevate ees, süüakse viimased lihtsalt aegamööda turult välja. Ent nende tulevikustsenaariumite kõrval tuleb pöörata tähelepanu ettevalmistavatele väljakutsetele, mille ees paljud ettevõtted seisavad juba täna. Sageli on nende tuum ettevõttesiseselt erinevatesse üksustesse koguneva informatsiooni integreerimine. Järgmise taseme väljakutse võiks olla parimate olemasolevate turvalise ühisarvutuse lahendustega eksperimenteerimine. See tähendaks igapäevaselt konkurentidena tegutsevatel ettevõtetel ühistegevust uue teadmise loomisel kas üksikisikutest klientide või ärikeskkonna makrotasandi kohta, mis ei ole kättesaadav ühegi eraldiseisva ettevõtte jaoks.

ANU-MALL: Millal saabub hetk, mil saame tõdeda, et isikuandmete majandus on jõudnud üksikisiku reaalsetesse valikutesse?

TANEL: Eestis võiks see toimuda juba aastal 2017. või 2018. lihtsal kujul, mida päris isikuandmete majanduseks veel nimetada ei saa. Nimelt saaks Eesti riigi infosüsteemid selle ajaga teha inimkeskseksemaks ja tagada üksikisikule parema jooksva ülevaate infost, mis tema kohta on erinevates riiklikes andmebaasides. Samuti võiks suureneda inimese kontroll nende andmete kasutamise üle, et jagada seda informatsiooni väljaspool riigistruktuure asuvate teenusepakkujatega. See tähendab isikuandmete majanduse põhieelduste täitmist ning võimaldab andmetega läbipaistvamat kauplemist. Analoogseid lahendusi juba arendatakse, ent teadaolevalt mitte riigi tasandil, mis annab Eestile järjekordse hea võimaluse olla pioneer uute ühiskonnakorralduse viiside osas nagu see on õnnestunud e-residentsuse näitel.

1. Hipster stiil

Turundad aastaid enne seda, kui lõpuks on, mida turundada.

Pro: Hipsteeeeeer. Con: Turundusest pole kasu. Pro: ALGUL. Pro: Pärast saad kõigile rääkida, et sa turundasid seda enne kui see olemas oli.

2. Tolmuimeja stiil

Ime terve päev kõikidest võimalikest allikatest infot ja postitusi sisse ning iga natukese aja tagant postita nad oma lehele nö. originaalina - muuda kergelt kui vaja ja tõlgi jne "Good Artists Copy; Great Artists Steal.

Pro: Ei pea reaalselt midagi looma, hea inimestele, kes ei taha, ei oska või ei viitsi ise midagi luua. Con: Vahel võivad inimesed aru saada ja sinu loomingus pettuda.

3. Collegehumor'i stiil

Auto-postitad vanu postitusi uuesti kõik postitused, mis teed paned ennast kordama iga 3 kuu tagant peale 3 kuud tööd, töötab leht ise edasi.

Pro: Leht töötab ise, korja ainult reklaamirahad kokku. Con: Kui reklaamirahasid on, sest inimesed võivad jälgimise lõpetada. Pro: Kuid alati on keegi kes lehe avastab ning kelle jaoks kõik postitused värkena tunduvad. Con: Välja arvatud juhul kui ta loeb ka vanu postitusi. Pro: Aga reklaamiraha ikkagi.

4. Sotsiaalmeediaeksperdi stiil

Palkad kellegi sinu eest postitusi tegema.

Pro: Ise ei pea midagi tegema. Con: Raha läheb. Pro: Aga selle raha võib vabalt meile maksta. Con: RAAHAHHAHAHAAAAA. Pro: Saad mõne päris tööga tegeleda et oma sotsiaalmeedia eksperdile palka maksta.

5. Postita iga paari tunni tagant stiil

Postita nii tihti, et kõik, kes sind jälgivad ei suudaks sind jälgida. See stiil annab paindlikuse palju inside nalju teha (tavaliselt iseendaga) ja mitte keegi ei saa aru, sest keegi pole sind jõudnud jägida.

Pro: Inside naljad. Con: Tõenäoliselt pole aega tööl käia kuskil mujal. Pro: "Ma olen nii produktiivne" tunne. Con: Tõenäoliselt ainult selle lehe jaoks ongi aega.

6. Random stiil

Postita lihtsalt suvalisi asju - millal iganes.

Pro: Säästab aega Pro: Ei pea oma lehte/toodet/mida iganes defineerima. Con: Keegi ei tea mida sa teed. Pro: Keegi ei tea mida sa teed.

7. Jagamisturundus stiil

Postitad tumblri, jagad facebooki seda, tweetid facebook'i postituse, meilid tuttavatele oma tweedist, teed meilist snapi, snapist vine'i ja kogu protsessist youtube'i video.

Pro: Maksimaalne kajastus. Con: Väga palju sama asja ümber töötamist.

8.  Eraelu/elustiili stiil

Jaga kõike mida sa teed ja näed. Kaasa arvatud kuid mitte limiteeritud: pildid toidust, videod trennist, kassi nurrumine, pildid kergelt liiga rohelisest õunast, pilt igast päiksetõusust ja loojangust, tweet kuidas sa teleka ees õhtul vedeled ja ei viitsi midagi teha. Kõiki neid asju juhtub päevas vb ainult korra seega nad on erilised.

Pro: Kõik teavad mida sa teed. Con: Kõik teavad mida sa teed. Pro: Ei vaja palju vaeva nägema. Con: Oma privaatsuse hinnaga.

9. Mitte turundamise stiil

Ära turunda üldse, hea toode müüb ju ennast ise eks? Muidugi müüb. (Kui hästi läheb ja keegi selle leiab ja sõpradele soovitab ja ka nemad seda edasi oma tuttavatele soovitavad). See töötab kindlalt.

Pro: Ei pea turundusega vaeva nägema. Con: Suur tõenäosus on, et keegi ei pea ka sinu tootega vaeva nägema. Pro: Ei pea turunduse peale raha kulutama. Con: Sul POLE turundust.

10. Postita ainult pilte stiil

Üks pilt ütled rohkem kui tuhat sõna aga ta ütleb igale inimesele erinevad tuhat sõna, (sest inimesed saavad asjadest erinevat moodi aru).

Pro: Ei pea kirjutama. Con: Peale paari postitust arvavad tõenäoliselt osad inimesed, et sa oled rassist.

11. Vanakooli stiil

Karjud tänaval, proovid iga inimesega kontakti otsida nagu seda vanasti tehti. Prindid oma facebooki lehe välja ja literally jagad seda tänaval.

Pro: Mõjutad ka sihtgruppe, kes sotsiaalmeediat ei kasuta. Con: Inimesed võivad arvata, et sa oled hull. Pro: Aga sa pole. Pro: Ja see võib olla väga efektiivne. Con: Või siis mitte, sest inimesed arvavad, et sa oled ikkagi hull. Pro: Aga osad inimesed kindlasti on huvitatud.  

12. Koostad liste stiil

1. Listiiiiiid wohoooo. 2. Liste võib teha ükskõik, mis teemal. 3. See list on numbrilist, mis ei alanud numbritega. 4. Neli. 5. Viis. 6. KUUUUUUUUS.

Pro: Kõigile meeldivad listid.

13. Klikisööt stiil

Lisa postituse/video pildiks, pilt millel on kas poolpaljas või vastuoluline tähendus. See kindlustab, et palju inimesi klikiks sinu postitusele/videole ning see läbi näevad sinut loodud sisu rohkem inimesi.

Pro: Su postituste otsa komistab tohutu hulk inimesi. Con: Nad on lihtsalt kiimas ja neid ei huvita mis sa teed. Pro: Nad lugesid su postitust. Con: Või no vähemalt pealkirja ja esimest rida.

14. Sureva vanamehe stiil

Postitused iga poole aasta kuni aasta tagant, defitsiidi tõttu ootavad jälgijad iga postitust kui "sinist kuud (every blue moon)" ja sellega suureneb postituse väärtus. Nad on kui vanamehe viimased sõnad: aeglased, rahulikud, elutargad ja kulda väärt.

Намедни мне, как зарегистрированному для опросов в turu- uuringute instituut AS пришёл опросник по следующему рекламному ролику:

http://www.youtube.com/watch?v=aIOFTF7CBxQ

Если он ещё работает- можно попробовать перейти по ссылке: 

https://turu-uuringute.eu/panelist/vastus/?pr=8c25a71e0bc54ac24b2eeaa5bda86a3b&s=1&pid=53a788446158a0cd6fc8f1d2e7ed9158

Предлагаю вашему вниманию несколько вопросов из него прямо тут:

*Ощущаете ли Вы свою принадлежность к целевой группе только что просмотренной рекламы, направлена ли эта реклама на Вас?

*Вызвала ли у Вас просмотренная реклама желание заправляться по возможности на заправках Olerex?

*Насколько хорошо из рекламного клипа было понятно, что именно рекламируется?

Я не думаю, что этот ролик сняли в TANK, а проверять мне лень, но насколько безголовым надо быть, чтобы сделать такой маркетинг!? Видимо, в это воскресенье я последний раз покупал гамбургер на Olerex`e.

Отдельно хочется рассказать про компанию от turu- uuringute instituut AS для отвечающих на опросники. Каждый отвеченный опросник добавляет к вашему аккаунту пару баллов. Каждый балл равен... 0,1 евро! 10 центов! Вот выдержка:

"При реализации стоимость каждого премиального очка приравнивается к 0,1 евро. Таким образом, набрав 100 очков, Вы можете приобрести на них подарочную карту стоимостью 10 евро и т.д."