New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/kaitsevagi-lubab-kevadtormi-kahjud-huvitada/
KaitsevĂ€gi lubab Kevadtormi kahjud hĂŒvitada
EsmaspĂ€eval algab kolm nĂ€dalat kestev kaitsevĂ€e Ă”ppus Kevadtorm, millest vĂ”tab osa ĂŒle 9000 inimese ligikaudu 13 riigist. Ăppuse peamine tegevuspiirkond on LÀÀne- ja Ida-Virumaa, teatas KaitsevĂ€e peastaap.
«TĂ”enĂ€oliselt hakkame vĂ€iksemaid teid lĂ”hkuma, oleme seda igal aastal teinud, kuigi ĂŒritame seda vĂ€ltida, » rÀÀkis Herem esmaspĂ€eval Eesti Televisooni hommikuprogrammis «Terevisioon», vahendas ERR.
Ta ĂŒtles, et kaitsevĂ€gi on kahju saanud teed hiljem ise remontinud vĂ”i selle kinni maksnud. «Kui keegi nĂ€eb mingeid kahjustusi, siis tuleb meile öelda. Kui me ise nĂ€eme siis mĂ€rgistame ja vĂ”tame alati omanikega ĂŒhendust.»
Heremi sÔnul peab tÀnama maaomanike, kes kaitsevÀele Ôppuse lÀbiviimiseks on oma alasid vÔimaldanud.
EsmaspÀeval algab Kevadtorm
29. aprillist kuni 17. maini kestval Ă”ppusel kontrollib kaitsevĂ€gi lahingplaanide sĂŒnkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja ĂŒksuste valmisolekut lahingĂŒlesannete tĂ€itmiseks. Ăppusel on peamine treenitav ĂŒksus 1. jalavĂ€ebrigaad ning Ă”ppuse intensiivseim osa kestab 2.-10. maini, teatab KaitsevĂ€e peastaap.
Kevadtormist vĂ”tavad osa nii maavĂ€e, Ă”huvĂ€e kui merevĂ€e ĂŒksused, kaasatud on 1. jalavĂ€ebrigaad, 2. jalavĂ€ebrigaadi, toetuse vĂ€ejuhatuse, kui ka teised kaitsevĂ€e ja Kaitseliidu ĂŒksused. Kevadtormil osalevad nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka Ă”ppuste ajaks siia saabuvad kaitsevĂ€elased liitlas- ja partnerriikidest.
Kolme nĂ€dala vĂ€ltel on teedel liikumas tavapĂ€rasest rohkem kaitsevĂ€e tehnikat ning kolonne, mistĂ”ttu loodab kaitsevĂ€gi kaasliiklejate kannatlikkusele ja mĂ”istvale suhtumisele. Ăppusest vĂ”tab osa sadu ĂŒhikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalavĂ€e lahingumasinaid ja tanke.
Ăhuruumi tĂ€idavad Ămaris paiknevad Ă”huvahendid, mida on nĂ€ha ja kuulda peamiselt Ămari, Tallinna ning LÀÀne- ja Ida-Virumaa kohal, kuid ka mujal Eestis.
Ăppusel osalevad Saksamaa ja Ăhendkuningriigi hĂ€vitajad Eurofighter, Poola rĂŒndelennukid SU-22, Ăhendkuningriigi ja Ameerika Ăhendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti Ă”huvĂ€e lennukid ja kopterid.
MerevĂ€gi osaleb Ă”ppusel merevĂ€e laevastiku sĂ”jalaevadega ning teeb koostööharjutusi erinevate ĂŒksustega, samuti viib kaitsevĂ€gi 6.-9. maini lĂ€bi harjutusi Tallinna Sadamas, LÀÀnemaal ja Bekkeri sadamas.
Rasketehnika tekitab mĂŒra
Ăppusel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, Ă”ppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine tekitavad tavapĂ€rasest rohkem mĂŒra.
Kuna valjud helid vĂ”ivad hĂ€irida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevĂ€gi hoida vĂ”imalusel Ă”ppuste piirkondades mĂŒrapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva pĂ”hjust.
Ăppusel osalejad teevad omalt poolt kĂ”ik vĂ”imaliku, et vĂ€ltida kahjusid taristule. Paraku pole alati vĂ”imalik kahjustusi tĂ€ielikult ennetada vĂ”i vĂ€listada. Kui kellegi omand on Ă”nnetu juhuse tĂ”ttu saanud kannatada, siis palub kaitsevĂ€gi kahjud fikseerida ning vĂ”tta ĂŒhendust Ă”ppuse tsiviil-sĂ”jalise koostöö meeskonnaga.
Plaanide kohaselt osalevad tĂ€navusel Kevadtormil Ameerika Ăhendriikide, Belgia, Gruusia, Kanada, Leedu, LĂ€ti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Ukraina, Ăhendkuningriigi ja Eesti kaitsevĂ€elased.
29. aprillist kuni 17. maini kestva Kevadtormi pĂ”hiraskus langeb suuresti LÀÀne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja JĂ”geva maakondi. Ăppuse pĂ”hitegevus toimub Alutaguse, LĂŒganuse, JĂ”hvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-JĂ€rve, SillamĂ€e ja Narva-JĂ”esuu linna territooriumitel.
NATO idarindel
NATO 2016. aasta tippkohtumisel Varssavis otsustas allianss paigutada LĂ€tisse, Leedusse, Eestisse ja Poolasse nende riikide palvel rotatsiooni alusel paljurahvuselised pataljonid, vahendas Sputnik Eesti.
Viimastel aastatel seisab Venemaa silmitsi allianssi enneolematu tegevusega oma piiride lÀhedal. NATO nimetab seda «Venemaa agressiooni tÔkestamiseks».
Samal ajal rÔhutab Kreml, et Moskva ei ohusta teisi riike, kuid ei jÀta vastamata meetmetele, mis on tema huvidele ohtlikud.
Venemaa kaitseminister Sergei Ć oigu on mĂ€rkinud, et Poola ja Baltimaade hĂŒsteeria taustal on NATO vĂ€gede arvukus Venemaa piiride ÀÀres kasvanud seitsmekordseks.
Venemaa ja NATO lÔpetasid koostöö nii tsiviil- kui ka sÔjalistes valdkondades, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti asevÀlisminister Alexander Gruƥko antud intervjuud.
«NATO ise loobus suhetes Venemaaga positiivsest tegevuskavast. Seda ei eksisteeri. Ja seni pole ka mĂ€rke selle kohta, et NATO teaks, kuidas tekitatud ummikseisust vĂ€lja tulla,» ĂŒtles ta.
















