Oeh. Nädalavahetus on jälle möödanik ja taaskord avastasin, et blogi lähedale ma jõudnud ei olegi. Kõik käis nii ruttu, nagu möödaminnes!
Reede hilisõhtu veetsime õppides ja motivatsiooni otsides (reaalselt otsides, sest kuni laupäeva hommikuni mul seda ei olnud) ja laupäeva varahommikul kinnitasin endale, et kõik läheb nii, nagu läheb ja let’s wing it!Â
Laupäeval olime kõik end kokku ajanud ning selgus tõsiasi, et koht, kus eksamit sooritama pidime, ei saanud wifi-võrku üles ja keegi meist ei oleks saanud omaenda laptopiga eksamit sooritada. Niisiis kolisime lähedalolevasse spordiklubi hiiglaslikku puhketuppa (-alasse, see oli nii suur, et ma võin seda puhkealaks nimetada), hõivasime endale kõikvõimalikud kohad diivanitel-toolides ja jäime edaspidiseid juhendeid ootama.
Netipõhise individuaalse eksami sooritasin 75%, erialase testi 95%, sekka veel väike vestlus, hiljem praktikatund ja tehtud ta ongi. Meie koolist sooritas oma eksami edukalt 3/4 osavõtnutest. Pole paha mumeelest.
Õhtul vaatasime jalka finaali sõprade seltsis, rääkisime maailma asju selgeks, tutvusime uue liikmega ja tundsime end hästi. Noh, sest meil oligi hea olla eksam sooritatud ja K lemmikmeeskond võitis. Elu nagu lill!
Päeva pilt oli selline (number 71, keda huvitab):
Picture of the day: little frog. It’s so hot… But we’re happy we passed our exams today plus football in the evening! One down, one to go.
 Pühapäev oli täielik tuuride mahavõtmise päev. Selline… vahetšillimine enne uue nädala algust. Hingetõmbamine. Selle päeva pühendasime oma vanematele – pool päeva minu emale ja kasuisale, ülejäänud poole K emale ja kasuisale. 50-50, kõik on õnnelikud.
Lily of the valley! Today was an awesome day to chill and celebrate, with natural wonders (such as the desert sun, heavy rain, thunder, hail – all in fifteen minutes), KG’s very first official haircut and close friends and family. I can go to sleep happy now.
Rästas tegime väikest grilli, sest ilusa ilma puhul on ilmselge, et seltskonnast ei puudu ka mõned sugulased. Ei puudunudki, sain jälle oma lemmikpõnni näha, brasilierodega suhelda, mõnusalt wrappida ja imelist Eesti ilma nautida – 15 minuti sisse mahtus kuum ja laastav kõrbepäike, vihmasadu, äike ja müristamine, rahe ning sama kiirelt, kui kogu asi algas, sama kiirelt sai see ka otsa. Nagu poleks olnudki. Ainuke vahe oli see, et muru oli nüüd märg ja õhk korraks värskem.
Õismäel seevastu sai KG oma esimese ametliku juukselõikuse kohe päris-päris juuksuri käest (K ema on juuksur ja minu eelmised üritused ei lähe arvesse, niiet jah..). Peale seda oli ta no nii võõra ja suure poisi näoga, et mulle juba kihvatas, et mu väike poiss ei olegi enam nii väike. Appi, kui ruttu nad kasvavad!
Lisaks lõikusele sai ta ka uued popid lühikesed püksid, millega ringi urada (haha, mõtlesin tegelt, et vankris lebotada ja süles ringi vaadata, sest ta ju ei ura meil ringi!) ning peaaegu pool külmkapitäit kõiksugu purgipüreesid. Hämmastav, milline on hinnavahe Soome ja Eesti vahel – kui seal maksab kahene pakk püreesid umbes 60 senti, siis siin võin peaaegu 1,20, kui mitte rohkem nende alla matta. Aga see selleks.
Õhtuks olid kõik nii väsinud ja läbi omadega, et võin uhkusega öelda, et täna öösel oli esimene öö, kui minu laps magas nagu nott. Terve öö. Kordagi ärkamata! Nii uhke! :)
Esimene ametlik juukselõikus
NĂĽĂĽd aga tagasi rutiini!
Nüüd on meie peres kaks paberitega hullu, üks väike stiilne suur poiss, kellel on hästi palju süüa ja tavapärane rutiin. Nüüd oleks vaja väikest puhkust puhkusest puhkamiseks :) Oeh. Nädalavahetus on jälle möödanik ja taaskord avastasin, et blogi lähedale ma jõudnud ei olegi. Kõik käis nii ruttu, nagu möödaminnes!
