Kirjeldus

Harilik kibuvits kasvab puisniitudel, paekalda serval, kinkudel, tarade ääres, väikeste saarte rannavallidel. Ta on kuni 2m kõrgune põõsas lookjate või kaarjate võrsetega, mille ogad on sirpjalt kõverdunud ja võrdlemisi väikesed.

Koor on enamasti punakas või roheline, sagedasti kattunud sinkja vahakirmega. Leged paaritusulgjad, 5-7 lehekesega; lehekesed elliptilised või munajad, alusel ahenenud, teravatipulised, servast tihedalt saagjad, pealt rohelised, alt sinirohelised, tipme leheke külgmistest suurem.

Õied viietised, korrapärased, heleroosad, üksikult või kahe- kuni viiekaupa õisikutes; tuppleged seest ja servast karvased, pärast õitsemist püstised või laiuvad, säilivad viljal kaua.

Vili - piklik, lühikese raoga, helepunane, harva kollakas "mari".

Õitseb juunis ja juulis. Esineb meil sagedamini läänesaartel ja mandri põhjaosas, mujal kohati.

Ravim

Ravimina kasutatakse mitmete kibuvitsaliikide vilju, "marju" - fructus Rosae ehk fructus Cynosbati, Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa vilju.

Võib kasutada ka teiste kibuvitsaliikide vilju, kui nad sisaldavad C-vitamiini üle 1%. Sama kehtib ka hariliku kibuvitsa marjade kohta.

Sagedamini erinevatest liikidest on eriti C-vitamiini-rikkad mets-kibuvitsa - Rosa mafalis J. Herrm. (R. cinnamomea L.) - marjad. Kurdlehise ehk kartuliroosi (Rosa rugosa Thunb.) viljad on küll suured, kuid sisaldavad C-vitamiini sageli alla 1%.

Marjad kogutakse veidi aega enne valmimist, kui nad on juba punased, aga veel mitte pehmed. Koguda võib kuni külmade algamiseni septembris ja oktoobris. Külmast kannatanud marjad kaotavad kuivatamisel palju C-vitamiini.

Marju nopitakse ettevaatlikult, neid mitte muljudes ja nende koort mitte rikkudes, sest vigastatud marjadest droog läheb kergesti hallitama. Marjad droogiks peavad olema ilma varreta ja tupplehtedeta. Kuivatada tuleb võimalikult kiiresti kas kuivatis või ahjus, kus temperatuur ei ületa 70-80°C. Kuivatamine toimub neis tingimustes 5-6 tunni jooksul. Tarvitamiskõlblikuna säilib droog mitte üle 2 aasta.

Droogi moodustavad loomuliku hele- või oranžpunase värvusega lõhnata kibuvitsamarjad kortsunud välispinnaga, hapukasmagusa, kergelt kootava maitsega. Niiskust võib olla droogis maksimaalselt 14%, varsi, oksi ja tupplehti ja varrega vilju alla 1%, tumedaks muutunud, kõrbenud ja vigastatud marju ei tohi olla üle 1%, 3-millimeetriste avadega sõela läbivaid marjaosi mitte üle 3%.

Kibuvitsamarjad on rikkad C-vitamiinist (kuni 5,5% ehk 5500 mg%). Tavaliselt kõigub C-vitamiini sisaldus 2-3% piires. C-vitamiini sisaldus määratakse apteegis droogi vastuvõtmisel. Vähese C-vitamiini-sisaldusega droogi võib oma tarbeks ära kasutada, sest ka siis, kui kibuvitsamarjade C-vitamiini-sisaldus on alla normi (alla 1%), on see ikkagi suurem kui teisted marjades.

Kibuvitsamarjad sisaldavad veel B2- (3 mg%), K- (0,4 mg%) ja P-vitamiini (kuni 2,2%), karotiini (8-54 mg%), flavoonglükosiide kempferooli ja kvertsetiini, sukhruid (kuni 18%), pektiini (3,7%), orgaanilisi happeid (1,8%).

Seemned sisaldavad rasvõli koos E-vitamiiniga

Toimed

Droogi kasutatakse vitamiinide allikana, eriti talvel, kui looduslikke vitamiine leidub toidus vähe. Peale selle on ta hea sapinõristi, mis sapihulka tunduvalt suurendab.

Kuulub vitamiinitee koostisse.

Vitamiiniteed: tee nr1 - kibuvitsamarju ja musti sõstraid võrdselt; tee nr2 - kibuvitsa- ja pihlakamarju võrdselt. Võetakse 2 teelusikatäit marjasegu 2 klaasitäie keeva vee kohta, lastakse 1 tund tõmbuda, kurnatakse ja lisatakse maitse järgi suhkrut. Juuakse 3 või 4 korda päevas, korraga pool klaasi.

Tervetest kibuvitsamarjadest valmistatakse leptis järgmiselt: 20 grammi (1 spl) kuivatatud marju asetatakse kaanega kaetud emailitud nõusse. Valatakse peale 1 klaasitäis keeva vett, keedetakse 10 minutit, lastakse 22-24 tundi tõmbuda ja kurnatakse. Juuakse 2 korda päevas, veerand kuni pool klaasi korraga. Lastele antakse korraga poole vähem. Maitsestamiseks lisatakse suhkrut või siirupit.

Kibuvitsamarjadest võib valmistada ka moosi või neid vekkida. Suur suhkrusisaldus takistab C-vitamiini lagunemist. Keeta tuleb emailitud nõus, vältides kokkupuudet raua ja vasega, mis katalüütiliselt soodustavad C-vitamiini lagunemist.

Apteekides on müügil järgmised preparaadid: kibuvitsasiirup - pudelites mahuga 250ml; kibuvitsamarjad - pakkides kaaluga 100 grammi; maksahaiguste raviks siirup kolosass - pudelites mahuga 200-300ml.

Kolosassi valmistatakse koera-kibuvitsa (R. canina L.) seemnetest ja viljadest. Eesti NSV-s esineb see liik ainult Saaremaal üksikutes kohtades. Marjad sisaldavad C-vitamiini 0,2-0,9%.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.