#ehit

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/hispaania-havitajad-tulevad-taas-balti-ohuruumi-turvama/

Hispaania hävitajad tulevad taas Balti õhuruumi turvama

Järgmisel nädalal vahetuvad Eestis ja Leedus Balti õhuruumi turvavad NATO üksused, Ämari lennubaasis võtavad missiooni üle Suurbritannia ning Leedus Šiauliais Ungari ja Hispaania hävitajad.

NATO teatel saadab Briti kuninglik õhuvägi saadab Ämarisse hävitajad Eurofighter.

Leedus Šiauliais võtab juhtriigina õhuturbemissiooni üle Ungari. Koos ungarlastega tulevad Leedusse ka Hispaania õhuväelased. Ungari turvab Balti õhuruumi hävitajatega JAS-39 Gripen ning Hispaania saadab Leetu F-18 hävitajad.

NATO Balti õhuturbemissioonil osalevad praegu Eestis Ämari õhuväebaasis paiknevad Saksa ja Leedus Šiauliai lähedal Zokniai õhuväebaasis paiknevad Poola hävitajad. Sakslased kasutavad õhuruumi turvamisel hävitajaid Eurofighter Typhoon ja poolakad F-16sid.

Õhuturbemissiooni juhtiikide vahetus leiab aset 1. mail.

Hispaanlased tuvasid Balti riikide õhuruumi viimati 2018 aasta suvel. Tookord leidis aset intsident, kui Hispaania hävitaja piloot lasi Lõuna-Eesti kohal õhuharjutuse käigus eksikombel välja õhk-õhk tüüpi AMRAAM raketi. Keegi intsidendi käigus vigastada ei saanud, väljalastud rakett on seni leidmata.

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/kapo-maja-juurdeehituse-hinna-tingivad-turvanouded/

Kapo: maja juurdeehituse hinna tingivad turvanõuded

«Prognoositud võimaliku hinna tingivad julgeolekuasutusele ja eriti selle turvaalale esitatavad nõuded. Peaaegu kõik kaitsepolitsei tööruumid peavad vastama turvaala nõuetele ning üldiselt öeldes peitub siin ka põhjus, miks julgeolekuasutuse maja ei saa võrrelda tavapärase büroohoonega,» ütles Puusepp ERR-ile.

Küsimusele, kas kapo on kaalunud oma peakorterile ka mõnda teist asukohta, vastas ta, et kunagi oli kaalumisel ka teine asukoht, aga sellest loobuti.

«Praeguses tööhoones peab saama edasi töötada, mistõttu tuleb uus maja välja ehitada ning seejärel vana maja renoveerida,» sõnas Puusepp.

Postimees kirjutas kolmapäeval, et ruumipuuduse all kannatav kaitsepolitseiameti (kapo) peahoone Tallinnas Tõnismäel vajab remondiks ja juurdeehituseks 54 miljonit eurot.

Koalitsioonile esitatud dokumendis on kirjas, et kapo hoone «pole sobilik julgeolekuohtude ennetamise ja maandamise jaoks ega vasta personali vajadustele».

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/kinnisvaratehingute-tippaeg-on-viimase-kumne-aastaga-korralikult-nihkunud/

Kinnisvaratehingute tippaeg on viimase kümne aastaga korralikult nihkunud

Viimase kümne aastaga on kinnisvara ostu-müügi kõrgaeg nihkunud kevadelt ja sügiselt suvele. Ka värske Google’i abil tehtud analüüs kinnitab, et nüüd ostavad inimesed sageli kinnisvara juulist septembrini, teatas RIA.com Marketplaces OÜ.

Veel mõni aasta tagasi oli tavaline, et nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul oli suvi kinnisvara ostmisel ja müügil kõige vaiksem aeg. Enamik tehinguid tehti kevadel või sügisel ning ka talv oli suhteliselt stabiilne. Samas näitab Google’i värske uuring seda, et kinnisvara ostu ja müügi tippaeg on nüüd nihkunud juulisse ja augustisse ehk just suveperioodile. Kliendid hakkavad endale uut kodu otsima umbes pool aastat varem, jaanuaris-märtsis.

Kinnisvaraturu eksperdi, ettevõtte RIA.com Marketplaces OÜ juhatuse liikme Artjom Umanetsi sõnul kinnitab seda trendi ka tema ettevõttes tehtud uuring. «Miks on kinnisvaraturg kõige aktiivsem just suvel? Esiteks seetõttu, et kevadine vaikus on läbi ja arendajad hakkavad aktiivselt pakkuma soodushinnaga ruutmeetreid. Mõned arendajad ootavad samuti suve alguseni ja samal ajal alustavad uute majade ehitamist. Teiseks on kliendid ise jaganud müügiperioodi kaheks hooajaks: suvi-sügis ja talv-kevad. Kolmas põhjus on kahtlemata mugavus: soojal ajal on ju palju lihtsam kolida, samuti remonti teha,» kommenteeris Umanets ja lisas, et suvi on tippaeg ka korterite üüriturul.

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/kallid-ehitusmehed-vedasid-majade-ehitamise-hinna-ules/

Kallid ehitusmehed vedasid majade ehitamise hinna üles

Tänavu esimeses kvartalis kasvas ehitushind aastataguse ajaga võrreldes 2 protsenti, kusjuures suurima panuse (57 protsenti) andis sellesse tööjõu kallinemine.

Võrreldes möödunud aasta viimase kvartaliga kerkis ehitushind 0,5 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid kulutused tööjõule 1,1 ja materjalidele 0,3 protsenti. Kulutused mehhanismidele langesid käsitööriistade rendihindade languse toel 0,3 protsenti.

Remondi- ja rekonstrueerimistööd läksid esimeses kvartalis aastaga 2,4 protsenti kallimaks.

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/parem-kui-netflix-ja-tsill-veinikino-elamus-mis-sunnib-maitse-ja-filmi-sunergiast/

Parem kui Netflix ja tšill! Veinikino: elamus, mis sünnib maitse ja filmi sünergiast

Tallinna ja Tartu Erinevate Tubade Klubides stardib peatselt õdus ja vaimukas uus sündmustesari Veinikino, mis sobitab kinosõbra filmimaitse veinielamusega. 

Ühel soojal suveõhtul sattus sommeljee Veinipesa vinoteegis sõbraga arutlema, et mis oleks kui prooviks veini panna paari hoopis filmidega. Toiduelamust õige veiniga värvikamaks muutma oleme juba harjunud, aga veini ja filmi sobitamine kaasaks lisaks maitse ja aroomi naudingule tervikusse ka audiovisuaalse elamuse. Mõneks ajaks jäi see mõte õhku hõljuma, kuni ühiste tuttavate kaudu jõudis Helen animafilmitegija juurde, kellega koos otsustati veinikino teoks teha.

Järgmisel nädalal jõuavadki publiku ette esimesed veinikino seansid viiest lühifilmist koosneva kavaga, mille kõrvale on valitud viis spetsiaalset veinimarki. Veinikino filme ja veine saab nautida Erinevate Tubade Klubi mõnusas õhkkonnas, kus saal on jaotatud elutubadeks ja igal toal on oma ekraan.

Vestlesime veinikino filmiprogrammi juhi Priit Tenderi ja sommeljee ja joogikultuuri armastaja Helen Põderiga sellest, mis ühendab veinikultuuri ja filmikunsti.

Veinikino õhtu on säherdune eriskummaline ettevõtmine, kus hulk inimesi tuleb ja lubab end täielikult meie meelevalda. Valame kuulajaskonna üle oma subjektiivse arvamusega maitsete sobivusest ja filmi-veini kooskõlast. Heietame veidi omi mõtteid, miks ja kuidas pakutud valikud sündisid ning mida erinevat meie filmis ja veinis leiame. Loomulikult ootame ka vahetut suhtlust publikuga.

Maitsete osas on arvamusi sama palju kui inimesi, kuna iga indiviid tajub erinevaid maitseprofiile veidi eripäraselt. Samamoodi loeb igaüks ka filmist välja väga erinevaid nüansse. Nii ei olegi tol õhtul õigeid ja valesid vastuseid. See pole mitte niivõrd «mul on arvamus, seega mul on õigus», vaid pigem «mina arvan nii, aga mis sina arvad?» meeleoluga õhtu. Umbes kolmanda filmi ajaks tekib oodatavasti juba väga vahetu arutelu ja kindlasti saab ka nalja. Liigselt kandilist viisakust ei maksa oodata, pigem on see ikkagi üks meeldiv õhtupoolik hea filmi, veini ja sõprade seltsis.

Filmivalik koosneb viimaste aastate jooksul mitmeid festivaliauhindu võitnud animafilmidest. Maadest on esindatud Prantsusmaa, Poola, Sloveenia, Taani. Esimesele seansile on juhtumisi sattunud kõik naisrežisööride teosed. Martina Scarpelli teos «Muna» võitis muuhulgas ka möödunud aastal PÖFF Shortsi parima animafilmi auhinna.

Valiku üheks olulisemaks kriteeriumiks on filmi meeleolu, selle üldine atmosfäär. On filme, mis on «joodavad» ja filme, mis ei ole. Programmi oleme valinud need esimesed. Valik on subjektiivne, ent võin lubada, et veini aroom ja maitse lisab igale neist teatud lisadimensiooni. Vein muudab filmid elamuslikumaks ja sügavamalt mõistetavaks.

(Naerab) Chardonnay ja romantiline komöödia ei kõla üldse halvasti! Jätan selle meelde, kui mõne filmiga hätta satun. Aga paaringud sünnivad suuresti emotsiooni põhjal. Vahel mängivad rolli domineerivad toonid, vahel heli, vahel storyline. Vahel on kaadris piipu suitsetav vanamees, kes seeläbi naelutab mu mõttesse suitsused aroominüansid. Kuna tegu on igati subjektiivse valikuga, siis lähtun eelkõige emotsioonist. Üht veini saab kirjeldada küpse erudeeritud ja intelligentse viiekümnendates aastates härrasmehena, kellel on hea maitse. Mees, kes ostab kallimat parfüümi, hoolitseb oma välimuse eest ja otsib pigem intrigeerivaid vestluskaaslasi kui üheööliblikaid – nagu ilusa arenguga Bordeaux punavein. Või hoopis veidi naiivne, rõõmsameelne ilus noor naine kahekümnendates, kellel on kindel plaan sel õhtul midagi ülemeelikut teha – nagu puuviljasem vahuvein. Eks ma katsun need veini ja filmi kuvandid miskit pidi kokku põimida. Olgu siis vastandamise, samastamise või täiendamise aspektist.

Priit: Küsimus kodusest veinikinost on intrigeeriv. Näiteks Helen, kellel on ilmselt kodus kogu aeg 48 avatud veinipudelit, võiks valida suvalise filmi ja hakata katsetama. Enda puhul pigem ostaksin ühe veini ja lappaksin veidi filmilisti, et sobiv film leida. Kumbki meetod pole vale, aga parim on ikkagi tulla ja saada osa veinikinost kui sündmusest. Oluliseks lisaväärtuseks on ka külastajate omavaheline sünergia.

K, 24. aprillil kell 19.00 Veinikino #1 — Tallinn

N, 25. aprillil kell 19.00 Veinikino #1 — Tartu

K, 8. mail kell 19.00 Veinikino #2 — Tartu

N, 9. mail kell 19.00 Veinikino #2 — Tallinn

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/err-i-uue-telemaja-arhitektuurikonkursi-voitis-kadarik-tuur-arhitektide-too/

ERR-i uue telemaja arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektide töö

ERR-i raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale ehitatavasse uude telemajja kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega rajatav lahendus, mis arvestaks muinsuskaitse eritingimustega ning oleks mugav, nüüdisaegne, energiasäästlik ja madalate kasutuskuludega.

Žürii hindas konkursil osalenud 25 tööst konsensuslikult parimaks Kadarik Tüür Arhitektide kavandi, mille autorid olid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Tremm ja Mihkel Tüür.

Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbitöötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalset vormistust.

«Uus hoone moodustab olemasolevate hoonetega terviku. Arhitektuurne lahendus on veenev, üldine kontseptsioon delikaatne ja tagasihoidlik ning olemasolevat raadio- ja uudistemaja respekteeriv,» seisis žürii protokollis.

Samuti tõsteti esile, et hoone peasissepääs on äratuntav ja hästi leitav ning sissepääsuala jalajäijasõbralik, peafuajee hästi organiseeritud ning külaliste hoonesse pääs loogiliselt lahendatud. Žürii tõi välja ka kompaktset ja ehituslikult realitstlikku hoonemahtu, tänavaruumi sobivat lahendust ja võimalust kasutada katusemaastikku vabaõhustuudiona.

ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Žürii liige, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles ERR-ile, et uue telemaja puhul on oluline paigutada võimalikult suur hoonemaht olemasolevate väärtuslike hoonete vahele, arvestades ka linnaruumilist olukorda.

«Ühest küljest on meil raadiomaja, mis on arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline eeskadriorulik tänavaruum ja lisaks sellele Gonsiori tänava poolt koolimaja ja selle ees pargi kõrval olev avar spordiväljak — kuidas neid seoseid kõige paremini siduda,» kirjeldas Mänd arhitektide ees seisnud ülesannet.

Võidutöö puhul imponeeris Männile eelkõige see, kuidas uus hoone sidus kvartali üheks tervikuks — jalakäijatel tekkis võimalus pääseda Raua tänavalt Raua põigu kaudu Gonsiori tänavale, samuti oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole.

«Teine pool on kindlasti ka see, kuidasmoodi suhtub uus võrdlemisi suur hoonemaht Raua põik tänava nurgal oleva elamuga. Võib-olla oli seal ühtteist, mis tahab veel edasise projekti käigus natukene sättimist, aga ka seal oli hoitud võrdlemisi hästi distantsi, valgusolukord, mis linnas on väga oluline, oli hästi tabatud. Ja muidugi ühest küljest peavalu, aga teisest küljest ka lisaväärtust annavad need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, võimaldades teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne,» sõnas ta.

Žüriil jätkus arutelu kaheks väga pikaks päevaks, kuid Männi sõnul tõusis võidutöö suhteliselt lihtsalt ja ilma suurte vaidlusteta pinnale, ehkki oli ka teisi väga tugevate elementidega töid.

«Olen selle võistluse üle selles mõttes õnnelik, et oli palju eripalgelisi töid, oli, mille hulgas valida ja mida arutada ning päris palju huvitavaid mõtteid edaspidiseks leidus erinevateks töödeks samuti,» tõdes Tallinna peaarhitekt, kelle sõnul saab Tallinna kesklinn uue telemaja näol väärika lisanduse nii toimiva ja hoonesiseselt hästi funktsioneeriva telemaja näol kui ka linnaruumi mõttes.

ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Üks võidutöö arhitekte Indrek Rünkla rääkis ERR-ile, et nad pidasid oma lahendust välja töötades silmas seda, et ühelt poolt peab telemaja võimaldama teletegemist, teiselt poolt on aga tegemist linna avaliku ruumiga. Mõlemad pooled peaksid väga hästi töötama, et oleks hea telemaja.

«Kolmandaks on seal hästi kitsad olud — krunt, kuhu peab maja tegema, on hästi pisike, tihe,» rääkis arhitekt.

Ta lisas, et nende soov oli, et avalik osa jääks võimalikult mõnus ja hea ning inimestele võiks olla arusaadav, et see on nende telemaja.

Ehkki Kadarik Tüür Arhitektide kavand võitis konkursi, ei tähenda see, et arhitektide töö oleks sellega lõppenud. Rünkla sõnul käib arhitektuuri tegemine kõige paremini interaktiivselt, kui tellija saab jooksvalt öelda, millised asjad on talle tähtsad.

«Loomulikult on praegu kõik asjad alles mingisugusel viisil lahendatud, aga milline on see sobivusaste ühe või teise asja puhul, on keeruline programm — telemaju ei ole meist keegi väga palju projekteerinud,» nentis ta.

Hoone katusele tulevad päikesepaneelid, mille kohta Rünkla märkis, et üldiselt on katuse funktsioon olnud mitte vett läbi lasta, aga maailm on muutunud veidi keerukamaks ning pinda, mis valgust ja päikest saab, on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Telemaja ideekonkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

ERR-i haldusdirektori Janar Vilde sõnul selgub see, kui suure osa maja energiatarvest päikesepaneelidest saadakse, edaspidise projekteerimise käigus.

Vilde lisas, et järgmiseks etapiks ongi projekteerimine, mis peaks koos kõigi ekspertiisidega kestma kokku umbes 15 kuud.

«Pärast seda tuleb ehitushange ja ehitamine. Kolida tahaksime aastal 2023,» lausus ta ja lisas, et vahepealsesse aega jääb veel palju hankeid ja muud sellist.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et uue telemaja rajamisega soovib ERR koondada kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, nii et see moodustaks ühtse terviku olemasolevate raadio- ja uudistemajaga.

Uude telemajja on kavandatud umbes 420 töökohta. Hoone rajamise rahastamine ootab riigieelarve strateegia otsust tänavu kevadel.

Arhitektuurikonkursi esimese koha võitja preemia, mille pani välja kultuurkapital, on 20 000 eurot, teisele kohale tulnud ideekavandi «Hää link» autor Novarc Group AS saab 15 000 ja kolmanda koha saanud «Tele/Sild» autor Ateljee Null OÜ 8000 eurot.

ERR-i uue telemaja konkursil teise koha saanud ideekavand «Hää link», mille autor on Novarc Group AS.

Ergutuspreemiad said OÜ Alver Arhitektide ideekavand nimega «Nipkovi ketas» ja DAGOpen OÜ kavand «Voog», kumbki 4500 eurot.