#astronoomia

Siirius on Suure Peni (Canis Major) kõige heledam täht, ning ühtlasi ka põhjapoolkera heledaim täht.

Eestlased kutsusid Siiriust ka Orjatäheks, kuna vanasti olevat orjad alles peale Siiriuse tõusmist vabaks lastud.

An artist's illustration of the Beresheet moon lander, built by SpaceIL and Israel Aerospace Industries.

Israeli Lunar Lander Beresheet

Beresheet was a small robotic lunar lander (a spacecraft designed to conduct a Moon landing) which competed in the Google Lunar X Prize contest to land a spacecraft on the Moon. SpaceIL, an Israeli organization successfully launched it’s lander on 22 February 2019. This would have been the first privately funded moonshot to reach the lunar surface. Beresheet stands about 1.5 meters tall and is designed to spend two Earth days on the moon taking photos and other measurements (for example measure Moon’s magnetic field at the landing site).

Unfortunately the mission ended in failure. On 11 April the lander began it’s de-orbit and landing procedure. The probe was just 25 km from the surface and the team rotated it to slow the spacecraft down and allow it to land. Only a few minutes left to go, Beresheet’s engine cut out unexpectedly and the team lost communication with the lander. They were able to get the motor restarted but lost control and the lander crashed into the lunar surface.

Iisraeli kosmoseaparaat Beresheet

Beresheet oli väike robootiline kosmoseaparaat, mis oli mõeldud Kuule maandumiseks. See osales Google Lunar X Prize’i kosmoseaparaadi Kuule viimise võistlusel. 22. veebruaril 2019 startis Iisraeli organisatsioon SpaceIL kosmoseaparaadi edukalt. See oleks olnud esimene erarahastatud katse jõuda Kuu pinnani. Kosmosesond Beresheet on umber 1,5 meetrit kõrge ja on disainitud veetma 2 Maa päeva Kuu peal tehes pilte ja mõõtes erinevaid asju (näiteks Kuu magnetvälja sondi maandumispaigas).

Kahjuks lõppes missioon ebaõnnestumisega. 11. aprillil alustas kosmoseaparaat Kuu orbiidilt väljumist ja seejärel maandumisprotseduuri. Kosmosesond oli Kuu pinnast 25 kilomeetri kaugusel, tiim juhtis selle pöörlema, et vähendada selle kiirust ja lubada sel maanduda. Ainult mõned minutid olid puudu täielikust maandumisest kui tiim kaotas sondiga ühenduse. Nad olid võimelised mootori uuesti käivitama, kuid kaotasid siiski kontrolli ja kosmoseaparaat kukkus Kuu pinnale puruks.

Pilvitul öösel tähistaevasse vaadates oskab enamus inimesi suhteliselt kiiresti üles leida Suure Vankri ehk Suure Karu. Suur Vanker koosneb seitsmest tähest: Dubhe, Merak, Phad (Phecda), Megrez, Alioth, Mizar, Alcor ja Alkaid (Benetnash). Tähtkuju heledaim täht, Alioth, on heleduselt 33. täht taevas.

Liikudes Suure Vankri viimase kahe tähe (Dubhe ja Merak) abil viis ühikut (üheks ühikuks võtta Dubhe ja Meraki vaheline kaugus), Dubhe suunas, leiad taevast Põhjanaela (Polaris), mis on väga lähedal taeva põhjapoolusele. Põhjanaela järgi on võimalik umbes määrata põhjasuund.

Tähtkujude nimed tulenevad tavaliselt lugudest ja müütidest. Lisan siia eestlaste versiooni Suure Vankri legendist.

Ennemuiste läinud talumees nimega Peedo oma härjavankriga läbi metsa. Hunt tuli metsast, hüppas härjale selga ning tahtis teda ära süüa. See oli aga vanade eestlaste eluolu üle valvava Vanaisa seaduste vastu – tööle minevat, töötavat, töölt tulevat looma ega inimest ei tohtinud murda. Karistuseks pani Vanaisa hundi härja kõrvale vankrit vedama.   Hunt nagu hunt ikka ei taha aga tööd teha ning vahib metsa poole. Taevas on selle koha peal kaksiktäht, üks hele ja teine nõrgem. Inimene, kes näeb Hundi tähte võib rõõmustada, tema silmanägemine on kaugele vaatamise mõttes normaalne. (Tartu Observatoorium)

Sellele legendile toetudes saab igale Suure Vankri tähele (1. pilt) anda rolli. Dubhe, Merak, Phad ja Megrez kujutavad vankri rattaid, Alioth vankri aisu, Mizar ja Alcor vastavalt härga ja hunti, ning Alkaid talumeest.

Kreeka mütoloogias on lugu hoopis teistsugune:

Kreeka mütoloogia kohaselt sünnitas Arkaadia kuninga tütar Kallisto peajumal Zeusile väljaspool abielu poja nimega Arkas. Zeusi abikaasa Hera sai sellest teada ning maruvihasena muutis Kallisto karuks ja pani ta taevasse - sellisesse kohta, kus ta kunagi ei looju, seega ei saa ta ka oma kasukat “Suures ookeanis” pesta. Kallisto peab pesemata iga päev oma lühikest ja igavat teed käima. Suure Karu lähedal on Karjuse tähtkuju, kus hele täht Arktuurus oli tuntud kui “Karuvalvur”, tegelane, kes pidi valvama, et Karu oma trajektoorilt ei lahku. (Tartu Observatoorium)

Kuid ometigi ei kutsuta Suurt Vankrit igal pool ühte moodi. Veel nimesid Suurele Vankrile:

Inglismaa - ader maa kündmiseks.

Venemaa - suur koorem.

Soome - püsiv vitstest punutud kalavõrk jõgedes.

Kesk-Euroopa - suur kopsik/kulp vee tõstmiseks (Big Dipper)

Leedu - maneež, koht, kus hobuseid jooksutati.

Araabia - matuserong, vankri osa on kirst ja kirstu kandjad ning vankri ais on kolm nutunaist.

Veel pilte Suurest Vankrist:

autor: Akira Fujii

Pildil näha Suurt Vankrit koos Väikese Vankriga

autor: Akira Fujii

"Starry Night Over The Rhone" Vincent van Gogh

Orionile panid lõunaeestlased nimeks Koot ja Reha (põhjaeestlased ja saarlased ninetasid Orioni nimega Vardatähed). Orioni vöö ehk Reha sihib põhjapoolkera heledaima tähe, Siiriuse, poole.

Ernst Öpik

Ernst Öpik (1893-1985) on üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajajaid.

Mõned Öpiku astronoomilised saavutused:

avastas valged kääbused (leidis tähe 40 Eri B tiheduse, kuid pidas vastust võimatuks, ning jäi seetõttu avastuse aust ilma)

avastas, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid

üks tähtsamaid tegusid oli 1938. aastal avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist (ta tegi arvutused käsitsi, mis kinnitati 10 aastat hiljem arvutite abil)

Veenus on Päikese poolt loetuna Päikesesüsteemis teine planeet. Veenus on Päikesesüsteemi planeetidest kuumim - keskmine temperatuur on 462°C. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased.

Vanad eestlased kutsusid planeete rändavateks tähtedeks. Kui Veenus hommikuti taevas nähtaval oli, kutsuti seda Koidutäheks, ning kui seda õhtuti näha oli, Ehatäheks.

Plejaadid on täheparv Sõnni (Taurus) tähtkujus. Plejaadid ehk M45 (Messier 45) on üks 110st taevaobjektist, mille avastas prantuse astronoom Charles Messier.

Vanad eestlased kutsusid Plejaade Sõelaks, ning seda kasutades mõõtsid nad oma silmanägemise tugevust. Kui vaataja nägi kuut või enamat tähte, loeti tema silmanägemine tugevaks.

Jaak Jaaniste