ÄMBER

Umbes aasta tagasi Tartus. Siis kui kõik oli veel teisti. Kõik oli nii teisiti. Kõik oli hea. Ainult et teises kastmes. Praegu on ka hästi. Hästi perses.  Teate, ma ei tea mis see armastus on. Aga ma tean, et seda praegu ei ole. Vähemalt korra elus olen seda saanud. Olen saanud kogemuse. Vägev oli. See oli trigger. Ma pushisin ja tegin kõike suure õhina ja motivatsiooniga.  Praegu... Praegu ma istun pruunil diivanil ja joon veini. Joon veini ja kuulan muusikat. Muusikat, millest ma ei hooli. Sest see ei ole minu maitse. Astun enda tsoonist välja. Sõnakorduse sepp olen küll.  Muideks. Valetasin täna ainult.. ühe korra vist.  Naaber pani siibri liiga vara kinni ja ilmselt on juba ära surnud enda tuppa. Kuidagi vaikseks on jäänud. Ega ma ei vaevnud koputama kah. Koridor haiseb jubedalt.