Maailm, milles elaN

Mõni hing on nagu päikeseloojang

See kõige kõige ilusam

Pikad kuldsed kiired lendlemas merepeegeldusel

Ühekorraga miljon värvi

Mõni hing on ühekorraga rohkem kui teine mitme aasta jooksul

Ja ma tahaks võtta endaga kaasa, panna tasku

Et teinekord jälle välja võtta

Mälestusi koguda, õnne meenutada

Aga ma kardan

Oma sita seebikarbiga

Seda imelist loojangut rikkuda

Seega ma jätan su sinnapaika

Igal õhtul käin imetlemas

Ikka ja jälle tungib minu seest iha

Panna pisemgi tükike endale põue

Nihutada oma toolikest edasi ja edasi

Veel rohkem kui 42 päikeseloojangut

Päevas

Ma võtaks su kaasa ja näitaks sulle kuud

Näitaks suurt ja näitaks väikest

Tähtsedest on saanud vanker

Öised pidutsejad

Purjus noored

Emad kes ei saa magada

Õpilased kes ei jaksa õppida

Ja õnnelikud armatsejad põimitud kehadega

Sõbrad lobisemas hommikutundideni

Näitaks sulle kõiki ja kõike

Millest aimugi sul pole

Sest kui saabub öö

Ja siin ma nüüd leban

Soe päike ja jahe tuuleiil

Mind ümbritseb loodus

Rohi on roheline ja taevas sinine

Just nii nagu peab

Stereotüüpiline ilus ilm

Ja ma olen üksinda

Eile, täna ja homme ka

Ma ärkan üksinda

Keegi ei too mulle kohvi voodisse

Minult ei veel keegi autogrammi küsinud

Ma ei ole miljonär

Isegi sada eurot ei tule kokku

Ja ma ei põgene külmade vaheaegade eest

Viie tärni hotellituppa

Ei, ma olen siin

Muru peal lebamas

Ja uskuge või mitte

Armastav vale

Me maksame armastusega

Elada ja teada

Elada ja mitte

Elada ja olla õnnelik

Kas sa oled valmis?

See on vastutus iseendale

Käituda hästi ja olla hea

Iseenese vastu

Olla aus

Armutult aus

Armutu ausus

Kas sa siis ei kuule

Kui valjult ma sinule mõtlen

Kui kõvasti mu tunded karjuvad

Mälestused kriibivad sees

Kurbus koputab õlale

Aga ma ei lase

Päevad lähevad, läevad kuud

Ütlen endale et lõpetaks lootmise

Mu süda pole treenitud

Kuulama sõna

Palun kuule mu karjeid ja nuttu

Palun kuula mind

Kodu ei ole koht

Kodu ei ole seinade vahel

Kodu on õnn

Ja õnne ei saa käega katsuda

Ei saa kaardi pealt üles otsida

Õnne saab leida mitmest kohast

Ja kodu ka

Õnn on seal kus on kodu

Ja kodu on seal kus on õnn

Õnn on peitub minu sees

Õnn on maailma peal laiali

Minu sees on üks mets

Kus on kõik mu mõtted ja tunned

Ja iga päevaga iga aastaga

See kasvab aina suuremaks

Kasvavad uued lilled ja uued puud

Ma saan koduks aina rohkematele loomadele

Ja uued linnud teevad pesa

Ja vahepeal loomad lähevad ära

Leiavad kodu teises metsas

Ja vahepeal saavad mõned liigid otsa

Aga nende asemele tulevad uued

Ja see on okei

Peaasi on see et alati toimub muutus

Minu metsas ei saa kunagi elu otsa

Ma kasvan kogu aeg

Ning kui sa kohtad mind täna

Ja järgmine kord aasta pärast

Siis see keda sa kohtad aasta pärast

Saab olema keegi teine

Kui see kes ma olen täna

Ja nii ongi

Ma ei peatu kunagi

Ma ei lõpeta kunagi kasvamist

Ma ei ole kunagi valmis

Talvel tõmbuvad kortsu

Ja natuke liiga tihti

Hammustad liiga kõvasti

Kui midagi öelda ei ole

Või kui on öeldud midagi

Mida ütlema ei pidanud

Ning alatihti on nad katkised

Määrivad valged hambad punaseks

Aga sellest hoolimata

Ma tahaksin neid kuivi ja katkiseid

Oma huultel

Ja põsel

Ja kaelal

Ja rinnal

Tunda

Et minu värvitu süda

Ma olen väsinud

Olemast õnnetu

Üle kõige siin maailmas

Ma tahaksin olla õnnelik

Ma olen väsinud

Võitlemast emotsioonidega

Mis kuidagi alla ei anna

Ja rahu ka ei sõlmi

Ma olen väsinud

Olemast keegi teine

Kes ma isegi olla ei taha

Ma olen väsinud

Väsimusest

Isegi alkohol ei too tagasi

Seda ülevoolavat energiat

Mis minus kunagi oli

Ma tulin otsima ennast

Aga iseenda

Saada märgatud

Märgake kui palju ma olen kannatanud

Kui palju ma olen haiget saanud

Märgake mu valu

Märgake mu hirmu

Ja märgake mu armastust

Mida ma vastu ei saa

Ja kuidas ma üritan naeratada

Kuidas ma tahan olla õnnelik

Olla hea

Olla piisav

Me kõik ju tahame

Et keegi saaks aru

Ja mõistaks

Ja märkaks

Pisaraid mu naeratuse taga

Mida ma näidata ei taha

Tahan

Kirjuta mulle purjus peaga

Jäta mulle sõnum, et sa armastad mind

Et sa ei suuda mulle mitte mõelda

Et saaksid hommikul öelda

Ah ma olin lihtsalt purjus

Valetades

Ürita mind purjus olles suudelda

Ja kui ma tõukan su eemale

Öeldes et sa oled liiga purjus

Tõmba mind tagasi

Ja ütle et sa tahad mind hommikul ka

Saada mulle sõnum

Midagi kummaliselt armsat

Ja siis kirjuta

See oli kogemata

Vahetame kohad

Eile öösel ma nägin unes

Armastust

Ma vannun et tundsin su silitust

Ja südamelööke oma seljal

Hommikul oli su lõhn veel mu linade vahel

Ma jäin bussist maha

Kas sa ei ole mõelnud hakata õpetajaks?

Õpetada mulle päris elu

Mis on päriselt oluline

Näiteks pole mulle kunagi õpetatud

Kuidas armastada

Või kuidas teistest hoolida

Nii et hoolid endast ka

Või mis siis saab

Kui ühel päeval enam ei jaksa

Kui ühel päeval ei jaksa enam hoolida

Tean miljon võimalust

Kuidas jõutakse sillani

Aga kuidas astuda tagasi?

Oled sa mõelnud hakata õpetajaks?

Linnulaul

Helesinine taevas

Kollane pink

Ja punane rong

Päikene silitab mu kahvatuid põski

Toob natuke jume

Toob rõõmu, toob lusti

Isegi raagus puudel on sära

Kevad, kallis

Ei taha tagasi aga siin olla ka ei taha

Ei ole enam kohta, kuhu kuuluks

On maja, on kodu

Aga mu hing on maailma peal laiali

Mu süda vajab seiklust

Alles jõudsin ja juba jätan hüvasti

Selline ma juba olen

Kord ma läksin ja enam pidama ei saa

Ma ei otsi kodu

Ei unista suurest kodust, kus vananeda

Ma tahan kasvada ja õppida

Hingan kogemuste järele

Kodu ei ole maja

Kodu on tunne

Minu kodu on minu sees

Minu kodu on seal kus mina olen

Valged kardinad sametist mustriga

Varajased päikesekiired

Üks väike tüdruk pikutab vaibal

Terve universium on tema sees laiali

Ta unistab

Ta on õnnelik

Tormine meri on varbad märjaks teinud

See väike tüdruk, ta väriseb külmast

Aga ära ei taha, sest sinul on hea

Ta usub ja töötab

Ta on õnnelik

Pimedas metsas jooksen hundi eest ära

Ma ei oska ujuda, aga hüppasin vette

Nüüd ei teagi kas loota, et õpin ujuma

Või loota, et jõuan kaldale

Ma olen terve maailma pääl laiali

Ma loodan

Et kord olen jälle