Digitegus Kivilinna Kool

 1. Asutuse nimi ja küsimustiku täitja(d)

Tartu Kivilinna Kool

Direktor Karin Lukk, IT-juht Sven  Hendrikson, õppejuht Küllike Pedaste

2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?

õpilasi – 941

personali – 96, neist pedagoogilist  personali 66

3. Milline on digivaldkonna meeskond?

IT-juht, turbejuht, kasutajatoe  spetsialist, rakenduse peakasutaja: Sven Hendrikson

Süsteemi administraator: Mattias  Merilai

Haridustehnoloog, veebitoimetaja, arvutiõpetaja:  Riho Rosin

Kasutajatoe spetsialist: Sven  Hendrikson

Arendustegevuse eestvedajad,  projektitöö: Sven Hendrikson, Küllike Pedaste, Karin Lukk

Haridustehnoloogiline tugi: kõrgema digipädevuse  tasemega õpetajad (TIGU III tase – 25% õpetajatest)

4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?

EENet, Elion, Tartu Linnavalitsus  (rendiarvutid), MTÜ Robootika, Tartu Ülikool

5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid,  tahvelarvuteid?

Koolis on kokku 3 arvutiklassi: 28, 26  ja 16 õpilase töökohta.

Lauaarvutid on rendiarvutid, mille  vanus jääb vahemikku 1-6 aastat. Üldine põhimõte on, et uued arvutid lähevad  alati arvutiklassi ja arvutiklassist liiguvad vanemad arvutid ainekabinettidesse.  

Lauaarvuteid – 176 (neist 35 on 1-3  aastat vanad ja ülejäänud 4-6 aastat)

Sülearvuteid – 6 (vanuses enam kui 3  aastat)

Tahvelarvuteid – 35 (31 neist on 1  aasta vanad, 4 on vanemad)

6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?

Multimeedia projektor – 24 tk (aktiivne  kasutus)

Televiisor – 38 tk (aktiivne kasutus)

Dokumendikaamera – 1 tk (vähene  kasutus)

CNC-freespink – 1 tk (keskmine  kasutus)

3D-printer – 1 tk (vähene kasutus,  sest on üsna väike ja tehnoloogiliselt aegunud)

Interaktiivne tahvel – 3 tk (aktiivne  kasutus)

Videokaamera – 1 tk (aktiivne kasutus)

Fotoaparaat – 3 tk (aktiivne kasutus)

Robootika vahendid:

LEGO Mindstorms EV3 – 12 tk (üliaktiivne kasutus)

LEGO Mindstorms NXT – 13 tk (aktiivne kasutus)

WeDo 2.0 – 12 tk (aktiivne kasutus)

WeDo 1.0 – 11 tk (aktiivne kasutus)

Arduino – 8 tk (vähene kasutus)

7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?

Kahoot, Quizlet, Quizizz, Padlet,  LearningApps, QRkood, Answergarden, bio.edu.ee, Taskutark, Mindomo, TeamUp,  JeopardyLabs, Koolielu, Miksike, Tebo Õpiveeb, www.eki.ee, Britishcouncil.org  õpikeskkond, Prezi, spellic.com, TheTeachersCorner, Kidspiration, Hot  Potatoes, Moodle, VIKO, GeoGebra, Youtube, TeacherTube, Getwapps, Pinterest,  studio.code.org, Scratch, Lightbot, Robozzle, Cubify, SketchUp, Solid Edge,  nccad, Adobe Premier Elements, robootika tarkvara (näiteks LEGO MINDSTORMS  Education EV3 jm) jne

8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja  -lahendused?

Microsoft Office, LibreOffice, IBM  Notes, Stuudium (E-päevik ja Tera), Google Drive, Google Docs

9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi  kasutatakse?

2 füüsilist serverit koolimajas, mis  täidavad järgmisi funktsioone: failiserver, meiliserver, veebiserver, IT-erilahenduste  serverid, videovalveserver, varukoopiaserver, e-kooli server (varasemalt  omasime oma e-kooli ja hoiame andmeid hetkel veel alles).

10. Milline on traadita andmeside olukord?

Terve koolimaja on kaetud  Wifi-võrguga. Juurdepääs on tagatud kõigile (nii õpilastele kui õpetajatele).  Hetkel alamvõrke veel loodud ei ole. Kiirus on piisav.

11. Milline on välise andmeside olukord?

Andmeside kiirus 1 Gb/s (EENet).  Ühendus on väga hea ja töökindel.

12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?

Varukoopiad luuakse iga tööpäeva lõpus  varukoopiaserverisse (lahus teistest serveritest). Varukoopiad tehakse  suhteliselt kõigest.

13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on  olemas?

Arvutite ja arvutivõrkude kasutamise  kord; Arvutiklassi kasutamise kord; Tehnikalabori kasutamise kord; Tahvelarvutite  laenutamise kord; IT-probleemidest teavitamise kord; IKT-arengukava aastateks  2015-2017

14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?

7500 eurot

15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist  väljaspool haldaja finantseerimist?

Lisarahastust oleme saanud erinevatest  projektidest: Comenius/Erasmus+, Tiigrihüpe/HITSA, õppekava toetavad  projektid. Viimase kolme aasta jooksul kokku umbes 6000 euro ulatuses.  Varasemalt oleme saanud rohkem, aga neid numbreid enam ei mäleta.

16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?

Digipeegel (täidetud ja kooli pidajale  hinnangu andmiseks edastatud); IKT-arengukava 2015-2017; Tartu linna projekt „Meie  Kivilinna koolis oleme valmis digipöördeks!“

17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal  kasutuselevõtul?

Õpetajate kaootilised teadmised  digilahenduste võimalustest – õpetajad teavad palju, aga neil ei ole  süsteemset ülevaadet, mida ja millal on kõige parem kasutada.

Vähene õpetajate digipädevuse arengu  monitoorimine.

Mobiilse arvutiklassi puudumine.

Haridustehnoloog töötab kahes  asutuses, mistõttu ei ole pidevalt kättesaadav.

18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?

Õpetajatele rohkem koolitusi,  sealhulgas konkreetsete valdkondade kaupa.

Sülearvutite ostmine mobiilse arvutiklassi  jaoks.

Luua süsteem, kuidas saada paremini  tagasisidet õpetajate digipädevuse arengu kohta.

Õpetajad analüüsisid oma haridustehnoloogilist pädevust Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Seltsi digipädevuste standardil põhineva õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudeli alusel. Järgmise sammuna koostati ühiselt tegevused erinevate pädevustasemete jaoks. Tasemete nimetus tuletati digipöörde motost (”Tigutegusast digitegusaks”): TIGU I, TIGU II, TIGU III. 

TIGU I

Õpin selgeks ja kasutan vähemalt kolme uut äppi/keskkonda/digivahendit. 

Külastan kolleegi avatud digitundi.

Viin läbi vähemalt ühe tunni nädalas, kus kasutan digivahendeid. 

Viin läbi vähemalt ühe digitunni aastas koos õpilasega. 

Kasutan vähemalt ühte digiminutitel tutvustatud ideed oma õppetöös.

TIGU II

Õpin selgeks ja kasutan vähemalt viite uut äppi/keskkonda/digivahendit. 

Viin läbi avatud digitunni kolleegidele. 

Viin läbi vähemalt mitu tundi nädalas, kus kasutan digivahendeid. 

Viin läbi vähemalt ühe digitunni poolaastas koos õpilasega. 

Loon vähemalt ühe digiõppe vahendi aastas ja jagan seda kolleegidega.

TIGU III

Õpin selgeks ja kasutan vähemalt viite uut äppi/keskkonda/digivahendit. 

Viin läbi avatud digitunni kolleegidele.

Tutvustan vähemalt ühte digiõppe meetodit/võtet või parimat praktikat digiminutitel. 

Viin läbi vähemalt ühe tunni päevas, kus kasutan digivahendeid. 

Viin läbi vähemalt ühe digitunni poolaastas koos õpilasega. 

Loon mitu digiõppe vahendit aastas ja jagan neid kolleegidega. 

Kutsun kooli ühe külalise, kes viib läbi mõne digitegevuse. 

Lähtuvalt oma eneseanalüüsist valisid õpetajad järgmised tasemed

Pärast viljakat digiideede genereerimist ja nende põhjalikku analüüsi (loe siit), jõudis meie loov meeskond eesmärgistatud tulemini ehk selgitas välja kooli üldist digihüvangut silmas pidava kandva idee:  Õpetaja enesehindamisel põhineva digitasemete süsteemi loomine ja selle rakendamine. 

Olulised sammud, kuidas ideed ellu viima hakkame:

Tegevused

1) Seminar: digitasemete sisu sõnastamine; õpetajate enesehindamine vastavalt digipädevuste tasemele; teostatava taseme valimine (jaan 2016) 

2) Koolikorralduslike muutuste sisseviimine (toetus juhtkonnalt!); digiminutid; kolleegide tunnivaatlused (õppejuht asendab vajadusel õpetaja tundi) (jaan-aprill 2016) 

3) Raamistik tegevuste kestvuse tagamiseks: pidev tugi õpetajatele (haridustehnoloogilt + juhtrühm); LP-õpikogukondades vahearutelud tasemete täitmisest; infokoosolekutel meeldetuletused + regulaarse tagasiside kogumine tasemete täitmise kohta; infokoosolekutel digivahendite suurem kasutamine (veebr-märts 2016) 

4) Õpetajad viivad läbi digitegevusi vastavalt valitud tasemetele (veebr-aprill 2016) 

5) Kokkuvõttev analüüs + eesmärgid uueks perioodiks ehk uute tasemete valimine (mai 2016)

6) Digiarengu töörühma üldine kokkuvõte tehtust (20. mai 2016) 

4.-5. veebruaril toimus koolitus Tartus Dorpati konverentsikeskuses teemal: “Digiajastu haridusjuht”. Koolitajateks olid oma ala suurepärased professionaalid: Margus Pedaste, Ingrid Maadvere ja Raimo Ülavere. 

Oleme väga ühtne ja kokkuhoidev meeskond. Kõik uued mõtted ja ettevõtmised võrsuvad igapäevases aktiivses suhtluses. Oleme oma tegemistes koostööst tihedalt läbi põimunud. Karin vastutab kooli üldise juhtimise eest, Küllike on arendustegevuse eestvedaja ja Sven juhib kõike ITga seonduvat. 

Meie oleme:

Tartu Kivilinna Kooli digiarengu planeerimisel sõnastasime oma kooli visiooni ja seadsime ühise eesmärgi, mille suunas liikuda.

VISIOON: Tartu Kivilinna Koolis on inspireeriv digikultuur, mis innustab kõiki koolipere liikmeid tehnoloogiast läbipõimunud maailmas julgelt, loominguliselt ja teadlikult tegutsema.

EESMÄRK: Kivilinna kooli eesmärk digipöörde läbiviimisel on kogu kooli hõlmava süsteemse tegevuse kaudu luua alused inspireeriva digikultuuri kujunemiseks.

Tartu Kivilinna Kool on noor ja tegus kool. Haridusmaastikul oleme tegutsenud 30 aastat ning kasvanud selle ajaga Eesti suurimaks põhikooliks, kus õpib 950 last ja keda õpetab 64 õpetajat.

Tehnoloogia on Kivilinna koolis olnud oluliseks fookuseks juba enam kui kümme aastat – eraldi tegutsesid tehnika ja tehnoloogia õppesuuna klassid, suurt rõhku asetati õppetöö visualiseerimiseks kasutatavate vahendite muretsemisele ja eriti uhked oleme selle üle, et Kivilinna kool oli esimene üldhariduskool Eestis, kus hakati õpetama robootikat. Kooli tänasel päeval võime näha tehnoloogiat igal sammul: näiteks arvuti teel juhitavad õppevahendid, aktiivselt tegutsev meediaring, koolitelevisioon KiguTV, kaasaaegne IT-taristu, KÕIK õpetajad omavad tahvelarvutit, kõik õpetajad on läbinud IT-alaseid koolitusi, digimeetodite üha laialdasem kasutus jne. Seega võime öelda, et tehnoloogia areng on meil väga mitmes valdkonnas liikunud edasi suurte hüpetega. Aga inimene ei ole kunagi rahul… Tekkis tunne, et kõik on justkui olemas, aga midagi nagu jääb ikka puudu…

Eelmisel aastal otsustasime analüüsida, mis siis ikkagi jääb vajaka ja selgitada välja, kuidas liikuda edasi nii, et võiksime julgelt öelda – meie kool on 21. sajandi kool (seda ka digipädevuse osas). Jõudsime järeldusele, et energiat jagub küllaga, aga see ei ole koondatud mitte ühise eesmärgi poole, vaid pigem hajub erinevates suundades. Selgus, et meil on vaja olemasolevad juba toimivad baasosakesed panna ühtsesse süsteemi, et kaootilisusest kujuneks kord. Otsustasime viia koolis läbi digipöörde!

Ühiste mõttetalgute tulemusena sõnastasime oma kooli digipöörde peamised märksõnad: terviklikkus, kogu kooli hõlmavus, võtmeisik=õpetaja, valikuvõimalus, eneseanalüüs, VOSK, vastastikku õppimine, digiharjumuse kujundamine. Meie digipöörde sai ka oma moto ja logo.

Tartu Kivilinna kooli digipöörde moto: TIGUTEGUSAST DIGITEGUSAKS!

Digipöörde jaoks kokkupandud mõtted esitasime ka Tartu linna digipöörde konkursile: „Meie oleme valmis digipöördeks!“ ja osutusime üheks võitjaks.