#sisututvustus

Esimeses peatükis räägitakse igapäevasest teadlikkusest, mida infoküllus tänapäeval summutab. Oled ju kogenud lademetes erinevaid e-kirju, mis pommitavad Sind vajalike kursustega ja kutsuvad olulist infot tarbima? Tänapäeval leiab selle infomüra seest nii vähe vajalikku ja nii palju kasutut. Oma kogemusest rääkides, kui mina saan üha rohkem infot, muutub see tüütuks ja tekib vajadus postkastis puhastus teha. 

A) Autor soovitab igapäevast teadlikkust tõsiselt võtta vastutuse võtmisega oma tegude eest. Meie tegudel on tagajärjed nii meie endi, teiste kui ka laiemalt kogu planeedi jaoks. Autor tuletab meelde, et vastutus oma tegude eest, asjade meelespidamine, alustatu lõpetamine ja planeerimine kõik kuuluvad täiskasvanuks saamise juurde. Viimast iseloomustab ka see, kui me otsustame elada teadlikult ja püüdleme vaimsuse poole. Ta tuletab meelde, et lapsena kontrollisid meie vanemad meie tegusid ja tuletasid meelde kohustusi, kuid suureks kasvades peame ise vastutuse nende asjade eest võtma ja lisab, et inimene on õnnelikum, kui tema elu ladusamalt kulgeb.

B) Harju ebaõnnestuma ja sellest maksimumi saama - võta ebaõnnestumist kui õppetundi, ebaõnnestu uuesti ja paremini. Kui kardame ebaõnnestumist, siis ei õnnestu meil midagi selgeks õppida. Sa ei tohi julgust kaotada ja ennast süüdistada. Ebaõnnestumist tuleb tunnistada ja sellega leppida. Negatiivne ebaõnnestumine toimub ainult siis, kui me sellega vastutusest kõrvale hiilime.  Autor ütleb, et peame olema kannatlikud igapäevase teadlikkuse treenimisel ja ebaõnnestumise korral tuleb endale meenutada, et olukorrad, mis viltu läksid, on juba juhtunud ja neid tagasi ei pööra. Oma tegude eest vastutame vaid meie ise ja meie võimuses on endale andestada. Samuti peame olema valmis vajadusel kahju korvama. 

Minule ei meeldi kedagi (sealhulgas iseennast) süüdi tunnistada, sest süüdi mõistmine annab asjadele negatiivse maigu. Pigem aktsepteerida, et minu tegevuste tagajärjel juhtus midagi, mis vajab parandamist ja minna eluga edasi. Ka autor ütleb, et enesesüüdistamine ei aita, vaid peame olukorraga leppima kannatlikult ja heasüdamlikult ning endale ütlema “See on juba juhtunud”. 

Esimese nädala harjutused hõlmavad endas olulisele keskendumist. Tuleb keskenduda väikeste asjade kordaajamisele, et suudaksime edaspidi olulisematele asjadele keskenduda. Vaatleme, kuidas elu planeerida, organiseerida ja korraldada. Tegevused, mida autor soovitab esimesel nädalal: 

Positiivsete rutiinide loomine. Ilma rutiinideta ei suuda me üldjuhul jõuda vaimse kindluseni, mis laseks meil edasi jõuda. Rutiinid toetavad meid ja suunavad teotahet, positiivsete rutiinide puhul harjume nendega ja ei pea enam ennast sundima midagi tegema. 

Vaata üle oma päevakava. Tasuks võtta 1 vaikne õhtu nädalas, et lugeda, lõdvestuda või mitte midagi teha. Näiteks võib otsustada igal hommikul pool tundi varem tõusta, kaks korda nädalas jõusaalis käia või teha pikem jalutuskäik läbi pargi. Töörutiinid võiks läbi vaadata, kas need on tulemuslikud.

Anna kaks lubadust. Anna lubadused (näiteks: kirjutan esimese peatüki oma uuest raamatust) ja mõtle mõni praktiline tegevus, mis su kavatsust kinnitaks. Teiste abi kasutamine (suhtlemine teadlikkussõbraga) võib tulla kasuks. Kaks lubadust ja nendega kaasnevad tegevused tuleks üles kirjutada (raamatusse või miks mitte võtta ka eraldi märkmik). Ühtlasi tuletab autor meelde, et positiivsete harjumuste kujunemine võtab aega, mistõttu tuleb olla kannatlik. Autor räägib motivatsioonist, et tihtilugu tunneme, et teeme asju meelsamini, kui tahame neid teha. Siiski soovitab ta tegudele asuda ja kirjeldab, et tegevuses olles tunneme naudingut (näiteks jõusaali ajada on tüütu, aga kui oleme jõusaalis ja teeme harjutusi, siis tunneme energiat). See hea tunne tuleb meelde jätta ja järgmisel korral pole mõtet oodata oma tahtmist, vaid lihtsalt asi ära teha, et seda edaspidi nautida.

Arenda suutlikkustunnet. Suutlikkus on see tunne, kui mingi ülesanne täidetud saab, rahuldus millegi saavutamisest, mitte et lased asjadel minna. 

Alustamine ja lõpetamine. See aitab suutlikkuse tunnet süvendada ja elu paremini kontrollida ning organiseerida. Autor soovitab enne meilikontosse logimist koostada nimekiri asjadest, mida päeva jooksul saavutada sooviksid. Alusta sellest, mida saab kohe lõpule viia või silmnähtavalt edasi areneda. Tähtis on alustatu ka edukalt lõpetada, näiteks peale arvutiga tööd arvuti korralikult kinni panna, paberid riiulisse asetada ja siis kokkulepitud kohtumisele minna. Autor ütleb, et tunneb sellisel juhul end enesekindlalt ja rahulikult ning saab kohtumisel teisele täit tähelepanu pühendada. 

Tee kolme asja. Kui nimekiri tundub liiga pikk, siis vali kolm lihtsamat asja, et sa harjuks olukorra kontrollimisega. See aitab keerulisemate ülesannetega hiljem tegelema hakata. Lisaks võib välja mõelda veel kaks asja, millega nädala jooksul teadlikku õhkkonda luua. 

Mõtle tervele tsüklile. Peale hommikusööki näiteks pese nõud, tee laud korda, pane köögikäärid õigesse kohta, et kõik kodus elavad inimesed oleksid rõõmsad. Mõtle prügi peale - see mõjutab kogu maailma. 

Vii alustatu lõpule. Ära arvusta teisi tegematajätmiste pärast, vaata mida sa ise ära teha saad. 

Mõtle tagajärgedele. Mõtle näiteks sellele, kuidas prügist komposti teha saab; et tuled oleks kustutatud, kui viimane inimene toast lahkub; poodi minnes võta kodust poekott, kuhu kaubad ladustada. 

Vähenda välist infotulva. Meie mõtlemine on killustatud midagi tehes, mõtleme mitmele asjale korraga. Internetis töötades leiame end hoopis e-kirju lugemast või sostiaalmeedias surfamas. Tähelepanu kistakse pidevalt erinevatesse suundadesse ja me ei märkagi, kui killustatuks ja ebastabiilseks meie meel muutunud on.  Autor soovitab raamatuid lugeda, klassikalist muusikat kuulata, tähelepanelikult vestelda, olla  haaratud mingist tegevusest. Peame lahti rebima ületarbimisest (näiteks piira televiisori vaatamist või internetis veetmist). Autor soovitab tekitada ühe õhtu nädalas, mil kodus valitseb vaikus. Katsu teha nii, et mingi ajaperioodi vältel oleks sinu elus vähem väljastpoolt tulevat infot, aga pane paika ajaperiood, et sa ei hakkaks piirangute vastu mässama. Püüa leida kolm viisi, kuidas väliste ärritajate mõju vähendada. Autor soovitab meelde tuletada, kuidas teadlik olla. 

Märka ebateadlikkuse tagajärgi. Pane tähele millist mõju avaldavad tegemata jäänud asjad sinu elus. Püüa emotsionaalsetest kui praktilistest tagajärgedest teadlik olla, pane need kirja ja õpi nende abil end paremini mõistma. Ürita näha põhjust kui tagajärge. 

Seejärel pane kirja selle nädala lubadused ja kirjuta tabelisse kuidas läks (neid võiks olla kolm kuni viis. Küsimused, mis abistavad lubaduste jälgimist on järgmised: Kuidas läks? Kas suutsid lubadustele kindlaks jääda? Mis tunde see tekitas? Mis põhjustas suutmatuse kavatsustele kindlaks jääda? Kas kavatsused olid algusest peale ebarealistlikud?

Tee teine tabel infotulva vähendamise kohta ja kolmas suutlikkuse ja alustatu lõpuleviimise kohta.