Ma ei tea, mis minuga toimub. Kõik on segasem kui eales varem. Isegi mõtteid on raske kirja panna. Kohati tundus justkui kogu see jamps läheb aina hullemaks ja talumatuks. Kuid nüüd, mõni kuu hiljem.. pole ma selles enam nii kindel. Pilt silme ees muutub selgemaks.

Lõpuks.

Samas hirm, et see on vaid ajutine lootusekiir - mitte lahendus, mida juba aastaid meeletult taga ajanud olen.

Nii palju küsimusi, millele vastuse kohal vaatab mulle vastu hoopis puhas valge tühimik. Nii palju pettumusi inimestes, kellelt seda kõige vähem ootasin. Aga sõbrad!? Sõbrad pole enam sõbrad, vaid suhtlus selles õnnetus internetis. Kas sedasi saab kedagi üldse sõbraks nimetada?

õhtust.

ei teagi, mida kohe kirjutada. täna ei juhtunud just palju, kui mitte arvestada seda, et üks loeng jäi hommikul ära ja teist see nädal ei toimunud ehk ideepoolest oleks ma võinud kella üheni päeval magada. mis siis ikka, ootasin kella kaheni ja istusin antiigi pärandis euroopa kultuuritraditsioonis. intrigeeriv, aga samas ka veidi tüütu. loodetavasti saab otsa peale ja siis hakkab vedama.

õhtupoolikul istusime ullaga õis-is ja uurisime seda pagana EAP asja. ei saa sellele ikka päris pihta, aga leidsin veel ühe aine, mille oma tunniplaani esmaspäevaks mahutada suutsin. iiri ja walesi ajalugu, kultuur ja luule. pluss peaks see olema veel välismaalasest õppejõuga. ootan huviga igatahes.

vaatasin just õis-i ja avastasin, et mul on 45 EAPd hetkel koos. ohoh. eks ta tegusaks läheb, aga minu arust hea, kui neid omajagu esimese semestriga läbi saan.

homme lähen kuulan euroopa ideede ajalugu, kuigi mul sinna minna plaani pole. aga kuna õhtul plaan maale minna, siis mis ma ikka kogu päeva tühja panen, lähen parem ja harin ennast natuke.

hõissa kool ja head ööd,