#rootsi

“Saaremaa lahing”, Aleksei Bogoljubovi (1824-1896) maal 24. mail 1719. aastal Saaremaa lähedal Rootsi ja Vene laevastiku vahel aset leidnud merelahingust. Lahing oli osa Põhjasõjast (1700-1721), mille tagajärjel liideti Eesti- ja Liivimaa Vene Keisririigiga.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson on peast väga-väga nõrk.

Tsiteerin tema ütlust Ukraina droonide kohta, mis NATO riikide õhuruumi tungivad:

"We should really not be open for the Russian narrative on this, but instead, of course, help the Ukrainians as much as we can to direct, to help them direct their attacks in the right directions."

- Ulf Kristersson

Tõlge:

"Me ei peaks selles küsimuses tõesti Venemaa narratiiviile järele andma, vaid loomulikult aitama ukrainlasi nii palju kui võimalik, et juhtida – aidata neil juhtida oma rünnakuid õigetes suundades."

- Ulf Kristersson

Loomulikult Kristersson sedasi ainult kinnitab Venemaa narratiivi, et NATO otseselt osaleb Venemaa vastases sõjas.

Aga teiseks teemaks on see, et Ukraina sõda, mida Läänes on süstemaatiliselt nimetatud Venemaa "täiemahuliseks" invasiooniks, üheks põhitunnuseks on olnud see, et see on olnud piiratud sõda.

Muuhulgas on see olnud geograafiliselt piiratud sõda.

Ukraina ründedroonide tegutsemine Läänemere piirkonnas ühes nende sagedase tungimisega NATO riikide õhuruumi aga ähvardab seda sõda eskaleerida Läänemere piirkonda.

Ja piiratud aruga Kristerssoni avaldus loomulikult ainult aitab kaasa sellele, et sõja geograafilised ja muud piirangud kaoksid.

Kuigi Biden presidendina teatas, et Ukraina sõda oli provotseerimata, rääkisid kõik faktid vastupidist - et see sõda oli provotseeritud (ma ei räägi siin sellest, kas see sõda oli õigustatud).

Ja täpselt samamoodi provotseerivad Ukraina ja ka mitmed NATO liikmesriigid praegu selle sõja eskaleerumist sõjaks Läänemere piirkonnas - ning Venemaa ja NATO vaheliseks otseseks sõjaks.

Loomulikult teataksid nad hiljem, et Venemaa alustas ja et see ei olnud provotseeritud.

Jällegi, ma ei räägi siin sellest, kas provotseerimine on õigustatud või kas sõja alustamine on õigustatud.

Ma räägin siin sellest, et provokatsioon on provokatsioon.

Põhjus sõjaks

Loetleme kokku mõned faktid:

Ukraina droonirünnakud Venemaa sadamale Ust-Lugas ja naftaterminalile Primorskis, mis mõlemad asuvad Soome lahe ääres, olid piisavalt võimsad, nagu on kiidelnud ka Lääne enda ajakirjandus.

Selliste droonirünnakute ajal on Ukraina ründedroonid sageli viibinud NATO õhuruumis.

Ukraina on Baltiriikidele ja Soomele abiks pakkunud oma droonispetsialiste ning kuuldavasti on Läti need ka vastu võtnud. Venemaa seisukohast võivad ühel eesmärgil saadetud droonispetsialistid aga tegutseda hoopis teisel eesmärgil.

Rootsi peaminister teatab, et NATO riigid peavad aitama Ukrainal oma droone "õiges suunas" juhtida.

Kõik see kokku ei ole enam pelgalt provokatsioon - see on juba casus belli.

Kirjastus: Eesti Raamat Lehekülgi: 384 Ilmumisaasta: 2019 Kaasahaarav lugemispala, millest õhkub hirmu, lootust ja salapära. Midagi on juhtunud, kuid mitte keegi ei tea täpselt, mis. Kogu küla on kadunud nagu vits vette, jättes maha vaid tühjad majad ja segaduses kogukonna. Justkui müsteerium, mis tekitab kahtluseid ja nõuab seletusi. Tutvustus: On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui…

Kirjastus: Varrak Lehekülgi: 208 Ilmumisaasta: 2020 Anders Hanseni “Ekraaniaju” on raamat, mis püüab selgitada, kuidas kaasaegne tehnoloogia mõjutab meie aju, käitumist ja lõpuks ka elu kvaliteeti. Teema on kahtlemata oluline — ja järjest vältimatum — kuid lugemiskogemus jättis kahjuks soovida. Tutvustus: Meie aju ei ole meie ajaga kooskõlas! Kiire elutempo, pidev stress ja alalist…

Kirjastus: Varrak Lehekülgi: 352 Ilmumisaasta: 2025 Midagi uut, midagi teistsugust, midagi, mis tekitab tunde, nagu loeks mõne uueaja psühholoogilise filmi stsenaariumi, milles on võrdselt draamat, müsteeriumi, sürreaalsust ja ärevat pinget. Tutvustus: Isak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta…

Kirjastus: Eesti Raamat Lehekülgi: 346 Ilmumisaasta: 2023 Kliimakatastroofid, tehnoloogiline üleküllus ja maailmalõpu ettevalmistused —teemad, mis võiksid pakkuda väga hea ainestiku ühele korralikule krimiloole. Arne Dahli uue krimisarja esimeses teoses figureerivad kõik kolm. Jääb üle vaid küsida: millega see kõik lõppeb? Tutvustus raamatu tagakaanel: Kui terasetehase osakonnajuhataja…

Kirjastus: Eesti Raamat Lehekülgi: 330 Ilmumisaasta: 2023 Pole ammu ühelegi nn vanaprouale nii kaua ja veel  nii tungivalt kaasa elanud kui raamatus “Ema, isa, lapsed”. Kuidas leida üles väike laps, kes ei tea, kus ta asub, aga on kindel, et ta on üksinda ja vajab abi? Mida ise sellises olukorras teha? Tutvustus raamatu tagakaanel: Kolmeaastane Hanna ärkab ja mõistab peagi, et on kodus luku…

Kirjastus: Eesti Raamat Lehekülgi: 270 Ilmumisaasta: 2019 Milleks on vanemad valmis, et päästa oma lapse elu? Kui kaugele võib minna, ilma, et rikuks seadust? Või kas seaduse rikkumine mängib üldse sellises situatsioonis rolli? Tutvustus raamatu tagakaanel: Visbys on jaanilaupäev. Õhtuhämaruses püstitab mingi mees Nordenstrandile telgi. Varjude seas ootab teda tumedapäine valges arstikitlis…