#lendamine

Võib ju küsida, mis saanuks, kui Nordica poleks tulnud päästma me rahvuslikku väärikust ning Eesti oleks jäänud oma lennufirmata? Tõenäoliselt lendaksime rohkem Finnairiga. Soomlastel on palju meile omast, ennekõike Põhjala disain.

Arunas Skuja, Finnairi Baltikumi ja Ida-Euroopa piirkonna juht ütleb, et mõistab eestlaste soovi oma lennufirma järele ent julgustab meid lendama ka äsja 80-aastaseks saanud Finnairiga, lennufirmaga kus disain selle kõige laiemas mõistes on edu aluseks.

IITALA, MARIMEKKO JA TARTU

Finnair on eestlasele omane mitmel põhjusel – soomlaste teeninduskultuur on meile sobivalt vaoshoitud ent soe ja keel tuttava kõlaga. Iitala ja Marimekko tervitavad eestlast laineri pardal sama soojalt kui soomlast või jaapanlast, vahe on ehk vaid tõlgendamise oskuses – me loeme Soome disainikeelt pea sama hästi kui Eesti oma.

Kaugelt tulles – kui Nordicat pole käepärast – on Finnairi pardale astudes kodune tunne. Lennuärevus kaob ning pilvede kohale tõustes tead, et seal paistab alati päike või siravad tähed. Arunas Skuja, Finnairi Baltikumi ja Ida-Euroopa piirkonnajuht ütleb, et mõistab eestlaste Nordica-elevust.

Ent samas – mis vaev see ikka on, teha see väike 20-minutiline sutsakas Tallinnast Helsingisse ja edasi kuhu vaid…? Tartlaste puhul ju võikski küsida, kumb neile olulisem, Nordica või Finnair, sest viimane ühendab ülikoolilinna Helsingi lennuväravaga?

Arunas Skuja on leedulane, kelle inglise keelel on soome aktsent. Temaga Tallinna Lennujaama launge’is vesteldes taban end mitu korda mõttelt, et rahvus ei oma mingit tähtsust, kui su veres voolab lennukirg.

“Mulle on seda mitmeid kordi öeldud, et mul on soome aktsent, “ naerab Skuja. “Ma olen nii kaua soomlastega koos töötanud ning nende stiili omaks võtnud, tõenäoliselt ma isegi mõtlen nagu soomlane… Ja ma tõesti armastan Finnairi!”

LAPSEST PEALE LENNUHULL

Me oleme oma vestlusega päris alguses, aga näha on, et meil läheb arvatust rohkem aega, sest mõlemad vaatame lennukimootori häält kuuldes aknast välja. Minu lugu on lihtne – mida rohkem ma lendan, seda rohkem mulle see meeldib. Millal Teie mõistsite, et te soontes voolab soov näha maailma ülevalt?

Lapsena ei olnud mul mõtet, et soovin lennundusega tegeleda. 1995. aastal, gümnaasiumi eelviimases klassis läksin vahetusõpilaseks Rootsi. Elasin seal aasta täiesti iseseisvalt. See oli ühtlasi mu elu esimene välisreis tõelisse lääneriiki. Ja see avad mu silmad, ma tajusin kuivõrd kaunisvvõib maailm olla, tahtsin seda kõike veel rohkem näha.

Mõeldes esimesele õhkutõusule, siis nautisin ma seda täiel rinnal: ma olin juba 17-aastane, kui esimest korda lennukile astusin ning selles oli justkui mingit sorti maagia, lend väikese Saab 2000ga Riiast Jönköpingisse.

Koju naastes olin ma võtnud sihiks õppida politoloogiat ent hakates oma dokumente ülikooli viima, mõtlesin ma järsku ümber: tahtsin, et mu eriala oleks midagi, mis on seotud turismitööstusega.

Toona polnud Leedus ühtki kõrgkooli, kus seda teha ja ma olin juba valmis astuma Vilniusesse ent viimasel hetkel avastasin ma Klaipeda ülikooli, mis pakkus värskeid õppeprogramme turismi- ja puhkusekorralduse alal. Ühele kohale konkureeris üle 10 inimese. Õnneks sain ma sisse ja hakkasin peagi tööle ühes reisifirmas, kus ma 2 aastat töötasin.

Ja kui avati uus õhutee Vilniusesse, kutsus Czech Airlines mind oma tiimi tööle. Töötasin seal ligi 6 aastat järjest, lennundus andis mulle pisut naiivse tunde, et seal võin ma maailma näha. Reaalsuses – ehkki ma reisin palju – näen ma peamiselt vaid lennujaamu ja kliente. Samas mulle meeldib reisida, eriti lennukis. Eriti Finnairi lennukis.

10 AASTAT FINNAIRIS

Kuidas algas Teie karjäär Finnairis, kas tuli ette ka üllatusi? Kui palju peate oma tööga seoses reisima?

Finnairi tulin ma täpselt 10 aastat tagasi. Olin end oma eelmisel kohal ammendanud ning märkasin ühel päeval Finnairi töökuulutust. Tol ajal oli see minu jaoks pisut nagu lennukompanii, mis lendab Helsingisse ja kuhugi veel. Aga Finnairi töölesaamine polnud kuigi hõlbus: tükk aega läks kõiksugu testide ja vastuvõtuintervjuudega, ühesõnaga õigel Soome viisil!

Pärast iga intervjuud, nähes kõiki neid inimesi, kuidas nad vestlevad, millised on nende põhiväärtused, ei olnud see lõpuks enam mu enese soov end proovile panna, et kas ma saan töökoha, vaid pigem juba kindel siht saada tolle perekonna liikmeks.

Üks suurimaid üllatusi Finnairis tööle asudes oli see, et olin sunnitud geograafias sisuliselt ümber õppima. Meie mõistusele tundub loogiline, võtta aluseks Gerard Mercatori loodud lapiku maa kuvand – trükitud maakaart – ja igaüks kujutab ette, et kui lendaksime Euroopast Helsingi kaudu Aasiasse, paistab, nagu läheksime me suure ringiga. Kuid võttes ette gloobuse, siis näeme hoopis sirgjoont Helsingist Kirde- Aasiasse, ja see ongi kõige targem ja otsem tee mis olemas!

Finnairi tööle asudes alustasin Leedu müügijuhina, 5 aastaga oli mu laual kogu Baltikum ning eelmisest aastast alates olen ma kõigi Balti riikide ja Ida- Euroopa üldjuht.

Minu portfooliost võib leida nii Tšehhi, Ungari, Poola kui kõik Baltimaad, ning sellise suure piirkonna haldamine toob endaga kaasa ka hulga reisimist. Kui ma õigesti mäletan, siis praegune on näiteks juba mu kahekümne kolmas reis sel aastal.

VÄIKE JÄRV JA POISTEREISID

Seda on päris palju, tõepoolest. Te olete pereinimene ning kujutan ette, et puhkuse ajal tahate nendega koos reisida? Või on teil mõni muu hea moodus end tööst välja lülitada?

Puhkusele minnes püüan ma kõigest sellest hoiduda, sõita hoopis metsa järve äärde ning nautida seal rahu ja vaikust.

Ning tuleb tõdeda, et elus kehtib pidev Murphy seadus: mu naisel on tugev lennufoobia, lisaks on meil ka väikesed lapsed, seega perepuhkustele minnes sõidame enamasti pigem Leedus ringi.

Samas mu vanem poeg on kümnene ja temaga oleme me juba esimese pikema reisi ära teinud, nimelt Singapuri. Nautisime mõlemad seda täiel rinnal, täielik poistereis. Ja otsustasimegi sellest omamoodi traditsiooni teha, et isegi kui kogu pere ei saa kaasa lennata, võime me kahekesigi rännaku ette võtta ja mina saan talle seeläbi maailma näidata.

Järgmisena oleme plaaninud külastada kas New Yorki ja minna mõnele pesapallimatšile või sõita hoopis Chicagosse, mis pidi mu kolleegi sõnul olema samuti lastega reisimiseks suurepärane sihtpunkt.

LEEDU, EESTLASTELE AVASTAMATA MAA

Eestlaste ja ilmselt ka soomlaste jaoks on Leedu ikka veel avastamata maa. Kas võite anda paar soovitust omalt poolt, kuhu Leedus minna?

Ma ei tahaks väga oma salapaiku Leedus välja lobiseda, kuna järgmisel aastal on need sel juhul arvatavasti üsna ülerahvastatud. Ent oma iseloomult olen ma täielik linnainimene, tunnen end turvaliselt pilvelõhkujate vahel ning mul pole erilist vajadust looduse järele.

Viimastel aastatel olen aga hakanud üha enam sinnagi samme seadma, arvatavasti küll vanusest tingituna. Meie perel on päris oma koht keset metsa, kus on kolm maja ja naabreid pole näha, ja sinna jääme me tavaliselt lausa terveks kuuks.

Mulle tundub, et Leedus püütakse sarnaselt Eestile müüa peibutava atraktsioonina justnimelt meie loodust. Ja kindlasti on tõmbenumbriks kenad vanalinnad: eriti just Vilniuses. Tallinnas käies ei jäta ma samamoodi ealeski võimalust külastada siinset vanalinna.

Leedus kutsuksin ma kindlasti kõiki just Vilniusesse, aga ka näiteks müstilisele Kura säärele. Viimasele on küll pisut keerukam ligi pääseda, ent minu perele näiteks on see üks kohustuslikke paiku, kus igal suvel vähemalt nädalakese veeta. See on lihtsalt nii maagiline: valged liivarannad, meri, ning see pole enamasti ka kuigi ülerahvastatud.

DISAIN KUI FINNAIRI DNA PÕHIELEMENTE

See on nüüd hetk, kui ma taas kahtlen, kas olete ikka leedulane või hoopiski põhjamaalane – disain, puhtad vormid, linnalelu…? Finnair on tuntud kui maailma üks vingema disainiga lennufirmasid. Ma pean silmas detailideni läbi mõeldud interjööre, Soome kuulsamaid kaubamärke, mida lennukites kohata võib jne. – ja Teie sobitute pilti suurepäraselt.

Kui rääkida disainist, on Finnairiga kõige rohkem seotud kindlasti Iittala. Kõigi meie New Yorgi lendude jaoks on tellitud Iitala disainklaasid. Aasta oli umbes 1969, kui Tapio Wirkkala spetsiaalselt Finnairi jaoks need komplektid lõi ning need on endiselt meie lennukeis!

Arvestades, et Finnair on üks vanimaid siiani töös olevaid lennufirmasid, püüame me olla küll modernsed, ent samas austame tohutult Soome disainipärandit ja traditsioone.

Ning too ikooniline “F”-täht meie brändimärkidel võtab küll omaks teatavaid pisikesi uuendusi, ent püsib alati lähedasena algsele vormile ja kujule.

Meie paariaastane koostöö Soome disainimaja Marimekkoga on samuti olnud üsnagi edukas, mitu lennukit on juba kaetud nende loodud trükistega, reklaamides Soome disaini.

Meie üheteistkümnes Airbus 350 näiteks naases just kaks nädalat tagasi Helsingisse ning selle pardalt leiab nppd Marimekko kujundusega patju, tekke, susse ja lauanõusid.

Kuid need on vaid äriklassis, tavaklassis on Finnairil samuti Marimekko padjad ja tekid, aga ka paptopsid ja salvrätikud.

This slideshow requires JavaScript.

LEMMIKLAINER AIRBUS 350

Me oleme sujuvalt läinud pisiasjadelt suurtele- ma eeldan, et Airbus 350 on teie lemmiklainer?

Jah, see vist tõesti on nii. Airbus 350 tunneb suurepäraselt ära ka disainiteadmistest sõltumata, vaadates üksnes lennuki tiivakuju ja illuminaatoreid. Ning 350 kokpit on väga eriline – sel on peas päikeseprillid!

Airbus 350 on tavapäraste teraslindudega võrreldes hiiglasuur lennuk. Nii väga tahaks, et mõni neist Tallinna lennuväljal maanduks…

Kusjuures sellise suure lennumasina maandamisega ei peaks tegelikult isegi Tallinna lennuväljal probleeme olema. Paar aastat tagasi, 340 sünnipäeval, tõime me viimaseid 3 tükki Eestisse ja ma usun, et kui need juba siia ära mahtusid, mahub Airbus 350 samuti.

FInnairi lennukipark on maailma üks moodsamaid. Milliste parameetrite alusel seda valitakse?

Finnairi pikamaalennud kestavad enamasti kuus ja rohkem, enamasti 7-10 tundi, pikim on lend Singapuri, mis sõltuvalt oludest kestab umbes 11 tundi.

Võrreldes konkurentidega on Helsingil väga soodne geograafiline asukoht: ühe lennukiga saame 24 tunni sees teha edasi-tagasi pikamaalennu.

Seega, äriklassireisijale vajaliku igapäevase teeninduse saavutamiseks läheb meil sisuliselt tarvis ainult ühte lennukit. Samas ülejäänud lendude jaoks – näiteks Frankfurtist Londonisse – vajame me kahte lennumasinat. Eks ole huvitav!

Finnairis pole ühte meest, kes otsustab, milliseid lennukeid valida, vaid kogu asja taga on taaskord pikk ja arutelurohke protsess.

Minu meelest on ühed meie olulisemad lennumasinad juba eelpool nimetatud Airbus 350-d, mida kasutame varsti juba 10 aastat. Kui õigesti mäletan, oli Finnair kolmas Euroopas, mis need lennukid tuttuutena üldse enda valdustesse sai.

Niisiis peab lennuparki organiseerides juurdlema alati selle üle, mida võib sul veel 10-20 aasta pärast tarvis minna. Ja seejärel tuleb otsustada, kas need otsused on tasuvad.

Ent tõepoolest, favoriidiks on endiselt Airbus 350. Sageli pärivad inimesed, et kas see on meie suurim lennuk, ent asi pole otseselt lennumasina suuruses, vaid hoopis selle efektiivsuses ning kvaliteedis.

Lennukid tarbivad tohutult palju kütust ja kui võtta ette 350, tarbib see 25 protsenti vähem kütust, kui ta eelkäija 340, mis lahkus meie lennupargist eelmisel aastal. Seega on tähtis vähene kütusetarbimine, mis aitab kaasa ka keskkonnasäästlikkusele.

SUURE REISI VÄIKESED SALADUSED

Lennuki kujustus on osa suurest kasutajakogemusest, aga tean, et Finnair “disainib” ehk loob parema keskkonna ka reisijatele – teie suurtes lainerites on erakordselt mugav pikka maad lennata. Milline on teie saladus?

Inimesele tuleb mõelda igal hetkel: kas lennukis on piisavalt valgust, ruumi, õhupuhtust, mugavust? Üks saladus on – me vahetame sõitjateruumi õhku iga 4 minuti tagant ja uuemad konditsioneersüsteemid tõstavad ka õhu üleüldist kvaliteeti.

Kunagi kutsusime lennukeid metallitükkideks, aga nüüd ei saa need seda nime enam kanda, kuna kõiki masinaid valmistatakse süsinikkiust.

Uutele tehnoloogiatele tuginedes võib Airbus 350 survestada õhku, vähendades selle rõhku ja niiskust. Seeläbi on õhu kvaliteet parem ning pardalgi on parem olla.

Oleme reisijatelt sageli kuulnud, et see lennuk on midagi uut, ka Hiinasse jõudes ei ole peal suurt rännuväsimust. Seda pean ma inimkeskseks disainiks.

Ja avaneski uus horisont lennunduse disainimises – kuidas kujundate oma liinivõrku? Ma saan aru, et selle aluseks ei võeta maakaarti vaid gloobus, aga siiski – kuidas sünnivad ideed, kuhu lennata? Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et kui ma tahan lennata Aasia kõige kaugemasse nurka, on mul vaid üks valik: Finnair.

Tõsi, meil on momendil 18 sihtpunkti Aasias ja see number kasvab. Lennundusmaailma mõõtkavas on Finnair üllatuslikult siiski pigem väike teenusepakkuja omas kategoorias, samas omas niššis, mis on just Aasia lennud, oleme Euroopas tipus.

Võtame või Jaapani – meie lennud katavad selle täielikult, lendame nii Tokyosse, Osakasse kui Nagoyasse. Samamoodi Hiinas – meie lennukid maanduvad Pekingis, Shangais, Hong Kongis ja näiteks Nanjingis.

Uusi sihtpunkte valime me üsna pika protsessi käigus, ja vastavalt sellele, kas tegu on uue Euroopa või Aasia sihtkoha planeerimisega.

Muidugi peaks see esmalt sobima Finnairi strateegiliste standarditega, mis toetavad meie kasvu Euraasias, samuti sõltub valik paljuski nõudlusest, majanduslikust situatsioonist, kui palju ärisid on kohapeal, kui suurena ennustame me vaba aja veetmise potensiaali, kas see siht müüb pigem Euroopas või Aasias, milline on nendevaheline tasakaal ja isegi see, milline on sealne liiklustihedus.

Viimase puhul peab kindlasti arvestama, et väljaspool Euroopa Liitu on hulgaliselt kitsendusi, arvestada tuleb mitmete maandumis- ja liiklemispiirangutega.

Näiteks järgmisest suvest alates lendab Finnair kaks korda päevas Tokyosse Narita lennujaama ja Helsinkist sinna saab olema kolm lendu päevas, meiega paralleelselt lendavad veel JAL Japan Airlines ja British Airways.

Samas sooviksime me korraldada reise ka Haneda lennujaama, aga sealsed maandumiskohad on juba täis, kuna teised firmad kasutavad neid. Seega on sihtpaiga valimine tohutult pikaajaline ülesanne, mis hõlmab hulga matemaatikat ja vahetevahel ka puhast õnne.

MIKS JUST FINNAIR?

Kui ma nüüd küsiksin nagu ärimees, mis on teie unikaalne müügiargument, millega peaksite mulle meelde jääma, siis mida vastate?

Konkurents lennunduses on äärmiselt suur, seepärast püüame me Finnairis pidevalt eristada end ülejäänud teenusepakkujatest sellega, et meie äriklass oleks teiste Euroopa firmadega võrreldes parim.

Ning me oleme selle saavutamisele kolmandate osapoolte poolt koostatud küsitluste järgi üsna lähedal. Püüame pakkuda unikaalset Põhjala kogemust ning olla seeläbi klientide jaoks eelistatud lennufirma. Me sihime erinevaid klientuuritüüpe läbi erinevate kohandatud elementide.

Jah, aga ma olen eestlane ning oma loomult pigem kõhklev ja kahtlev. Miks peaksin ma eestlasena eelistama soomlaste Finnairi?

Eestis on meie jaoks veel eriti oluline turg, kuna see on geograafiliselt Helsingile niivõrd lähedal. See on üks ainsaid sihtpunkte väljaspool Soomet, mis võib olla ühenduses iga sihtkohaga, mida juhitakse Helsinkist. Ja me oleme ainus lennukompanii, mis seob Tartut Euroopa lennujaamadega.

Kusjuures on naljakas, et võime lisada 17 uut lendu Tallinna vahet ning keegi ei pane seda eriti tähele, ent kui muudame midagi pisikest Tartu lennuliikluse juures, hakkavad kõik sellest koheselt rääkima.

Tallinna ja Helsingi vahel on samas ka hästi tihe praamiliiklus, seega pole enamiku ajast Nordical põhjust meiega sellel liinil võistelda.

Samas on Aasia turistide seas üsna levinud sõit Tokyost Helsinkisse, sealt praamiga Tallinnasse, edasi omakorda läbi Baltimaade edasi ja lennata siis näiteks Vilniusest tagasi Helsingisse, kustkaudu juba alguspunkti naasta võib.

Eestis ei näe me end vedajana Soome, vaid ühendajana Finnairi ülemaailmse sihtpaikade võrgustikuga. Vaadates kogu lennundusturgu, on see äärmiselt keerukas ja tundlik äri, sõltudes pidevalt sellest, kuidas inimesed reisivad, majandussituatsioonidest, turvalisusest jms.

Seega usun, et Finnair, mis võtab Eestit olulise turuna, pakub reisijale juba suurepäraseid väljavaateid, kuni 10 lendu päevas ja üle 60 lennu nädalas, 20 minutit lendu Helsingi lennujaama ning sa võid lennata edasi sisuliselt kõikjale. Näha maailma.

This slideshow requires JavaScript.

KOLM AINSAT SÕNA

Tore on kuulda, et oleme teile olulised. Lõpetuseks tahaksin mängida ühe mängu – Teil on vaid kolm sõna, millega Finnairi iseloomustada. Mis need oleksid?

Ma saaksin hakkama ilmselt isegi üheainsa sõnaga: “kasvamine”. Kui aga tarvitada kolme sõna, ütleksin hoopis “kasvamine, digitaalsus ja põhjamaisus”. Ning me võiksime nende fraaside tagamaadest pool päeva rääkida.

Finnairi tulevikku väljendaksid sõnad “nutikus, reisimine ning ökosüsteem”. Me püüame saavutada positsiooni, kus oleksime eelistatuim partner nutikas lennunduse ökosüsteemis.

Olgu see siis lennundus, majutamine, ülekanded, kindlustus, ustavus, taksod või pagasid – kõik, mis seondub reisimisega, on osa ökosüsteemist.

Näiteks et jätad pagasi keset linna ning see jõuab sulle järele nõnda, et sa ei pea seda bussiga kaasa tassima. Jah, minu nägemuses on Finnair nutikas ökosüsteemi disainer ning loomulikult parim lennufirma maailmas.

Intervjuu lühem versioon ilmus ajakirjas IDEE Soome 100

Pildid: Finnair, Ylle Rajasaar

Meel hea. Kojusõidud algavad.... kohe, kui lennuk otsustab terveks saada. Hetkel on lend Amsterdami edasilükkunud, sest masinal on mingisugused tehnilised viperused. Ah pole hullu, ma ostsin siiski endale kohvi, mul on kaks tundi tasuta internetti (aeh Edi lennujaam, get with the times, tasuta nett peab piiramatu olema!) ja alustasin lõpuks ometi oma elu esimese Sartre’i raamatu lugemist. 

Edinburghi lennujaam polegi nii väike nagu ma arvasin... 

Äraantav kohver kaalus kokku 19,4kg ja lubatud oli siiski 23kg, mitte 20kg. Seal sees on Helini ja minu riided. Helinilt ka paar raamatut ja minult ketsipaar. Selline pagas, et kui mujale lendab, pole minu jaoks hullu. Helini jaoks vist on, sest ta pidi seda ka tagasisõiduks kasutama... hull värk, sest sellel suurel kohvril on vaid üks ratas alles. 

Kohvikus mängis ennist Coheni “So Long, Marianne” ja sel hetkel oli veidi härdas olla küll. Peale selle, et kohe on juuli läbi ja seega ka puhkamise suvi, on ju läbi mu praktika. Reis ja elamine välismaal. 

Õppisin palju. Sain aru, et Erasmus pole minu jaoks. Mõistsin ka seda, et osade jaoks see programm siiski on. aga mitte minu. hehhee