Anya is live and ready to show you everything. Watch her strip, dance, and perform exclusive shows just for you. Interact in real-time and make your fantasies come true.
â Live Streamingâ Interactive Chatâ Private Showsâ HD Qualityâ Free Actions
Free to watch âą No registration required âą HD streaming
Meie tahe on, et Soome oleks vabadust, demokraatiat ja inimĂ”igusi austavate Ă”igusriikide kogukonna liige; kogukonna, mis on vĂ”tnud vastutuse kaitsta neid olulisi pĂ”hivÀÀrtusi. Ăhendamaks oma jĂ”ud, on need riigid loonud PĂ”hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni â NATO. Soome peab olema selle kaitseliidu liige, millel on piisavalt jĂ”udu, et tĂ”kestada rĂŒnnakuohtu ja sĂ”jalisele ohule pĂ”hinevat poliitilist survet. Vajame avatud arutelu meie riigi julgeolekupoliitika ĂŒle.
Venemaa on juba kolmandat korda kĂŒlma sĂ”ja lĂ”ppemisest saadik astunud oma sĂ”javĂ€esaapaga Euroopa suverÀÀnse riigi territooriumile. Venemaa on rikkunud sĂ”lmitud lepinguid teiste riikidega ja ignoreerib kĂ”iki vastulauseid. Enesehinnangut upitav suurriik teostab halastamatut jĂ”upoliitikat.
Transnistria ja Georgia verised sĂ”jad, Vene relvadega SĂŒĂŒrias kĂ€idav kodusĂ”da ning Krimmi ebaseaduslik okupatsioon, on nĂ€idanud, milleks Venemaa on valmis. Moskva arvab, et temal on Ă”igus etendada oma strateegilisi huvisid, rikkudes reegleid ja ignoreerides rahvusvahelist Ă”igust.
Venemaa on korduvalt heitnud vĂ€ljakutse NATO-st vĂ€ljaspool olevate riikide julgeolekuarhitektuurile ja torganud selle auke tĂ€is. Samuti on Venemaa provotseerinud NATO riikide kaitsevĂ”imet kogu selle kaitseliidu eksisteerimise aja jooksul. Siiski pole Venemaa kordagi sĂ”jaliselt rĂŒnnanud NATO liikmesriigi territooriumi.
Soomes paljud arvavad siiani, et Venemaale meelepĂ€rane kĂ€itumine on parim julgeolekupoliitika. Selle uskumuse toetuseks esitatakse tavaliselt vĂ€ide, et Venemaa ei kujuta endast Soomele ohtu. MĂ”ned soomlased kĂŒsivad koguni, et miks tavalised venelased rĂŒndaksid Soomet â juskui keegi neilt seda kĂŒsiks.
Miks peaks Soome istuma ida ja lÀÀne vahelisel taral? Venemaa avaldab naaberriikide vastu survet selles ulatuses kui ta suudab ja jÀreleandmistele vastab Moskva ainult lisanÔuetega. Soome astumine NATO liikmeks Àrritaks Venemaad just seetÔttu, et see vÀhendaks Moskva vÔimalust avaldada survet meie vastu.
MĂŒĂŒt iseseisvast kaitsest
Ăheks Soome julgeolekupoliitika peamiseks juhtmĂ”tteks peetakse sĂ”ltumatu ja usaldusvÀÀrse kaitse mĂ”istet. SĂ”ltumatu kaitsevĂ”ime on aga tegelikult mĂŒĂŒt: iseseisev Soome pole kunagi vĂ”idelnud ĂŒksi oma ajaloo vĂ€ltel.
UsaldusvÀÀrne kaitse tĂ€hendab kĂŒnnise tĂ”stmist nii kĂ”rgele, et vaenlane ei hakkaks rĂŒnnaku peale isegi mĂ”tlema. NATOt on vaja just nimelt siis, kui sĂ”da ei ole veel puhkenud. NATO kaitseliit vĂ€hendab pelgalt oma olemasoluga sĂ”jalist survet.
Soome sĂ”jaline liitumine teiste lÀÀneriikidega on seega mĂ”istlik lahendus, see tĂ”stab sĂ”jalise kallaletungi vĂ”imaluse kĂŒnnist meie vastu. NATO liikmelisus kaitseks meid paremini kui mĂŒĂŒt sĂ”ltumatust kaitsest.
Arutelu Soome NATO liikmeks saamisest tĂ”rjutakse ikka ja jĂ€lle sellega, et "kĂŒsimus pole aktuaalne". Paljud viitavad "NATO optsioonileâ, mis tĂ€hendab seda, et Soome taotleb kaitseliidu liikmeks saamist siis kui julgeolekuolukord muutub hullemaks.
NĂŒĂŒd on asjaolud tĂ”epoolest muutunud hullemaks, kuid liikmeks saamise taotlust ei saa vĂ€idetavalt jĂ€tta just sellepĂ€rast, et olukord on halb. Tegelikult pole mingit "NATO optsiooni" olemaski, vaid see on ainult tĂŒhi retoorika. Aed, mille peal meie julgeolekupoliitika istub, kĂ”igub.
NATO on demokraatlike riikide liit
Meie tahe on, et Soome oleks vabadust, demokraatiat ja inimĂ”igusi austavate Ă”igusriikide kogukonna liige; kogukonna, mis on vĂ”tnud vastutuse kaitsta neid olulisi pĂ”hivÀÀrtusi. Ăhendamaks oma jĂ”ud, on need riigid loonud PĂ”hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni â NATO.
Demokraatlikud riigid ei astu ĂŒksteise vastu sĂ”tta. NATO ja Euroopa Liit on ĂŒheskoos maailma ajaloo edukaimaid rahuorganisatsioone. Nad on hoidnud Ă€ra enamuses osas Euroopas sĂ”jad. Meenutame samuti, et NATO ei sunni oma liikmesriike osalema ĂŒhistes sĂ”jalistes operatsioonides.
Julgeolekupoliitilise halli tsooni olemasolu on destabiliseeriv tegur PÔhja-Euroopas. SeetÔttu oleks ka Venemaa eelis, et Soome oleks koos Norra, Taani ja Balti riikidega NATOs. Tuleb mÀrkida, et NATO ei ohusta Venemaad ega takista Soomel sÀilitada hÀid suhteid Moskvaga.
Euroopa Liidu elanikkonnast elab 95 protsenti NATO liikmesriikides. Soome astumine NATO liikmeks oleks loogiline samm pĂ€rast meie ĂŒhinemist Euroopa Liiduga. Soome peab olema sellise kaitseliidu liige, millel on piisavalt jĂ”udu, et tĂ”kestada rĂŒnnakuohtu ja sĂ”jalisele ohule pĂ”hinevat poliitilist survet.
Avalik arutelu Soome vĂ”imaliku NATO liikmeks saamise ĂŒle ei ole olnud piisavalt vaba. Seda tĂ”endab asjaolu, et liikmeks saamise toetajatest iga viies ja vastastest ĂŒks kolmest ei oska pĂ”hjendada oma seisukohti. Meil puudub selles kĂŒsimuses kĂŒps avalik arvamus.
Soome julgeolek eeldab poliitilist juhtimist. Vajame avatud arutelu meie riigi julgeolekupoliitika ĂŒle. On vaja alustada poliitilist ettevalmistust Soome liitmiseks NATO liikmeks, nĂŒĂŒd kui meid ei Ă€hvarda sĂ”jaline oht. Meie ei pea jÀÀma ootama jĂ€rjekordset âpĂ€ikselist pĂ€evaâ.
Helsingis, 29. mÀrts 2014
Pauli JÀrvenpÀÀ, Harri Kivi, Tarja KoivumÀki, Jarmo Koponen, Risto Kuisma, Veli-Pekka Leivo, Jukka Mallinen, Antti-Pekka Mustonen, Hannes MÀntyranta, Jussi K. NiemelÀ, Kerkko Paananen, Joni Pelkonen, Tomas Ries, Jani Saxell, Mikael Storsjö, Jouni Tossavainen, Seppo VepsÀlÀinen, Pekka Virkki
