KUIDAS SEITSE VENDA NAISTESAUNAS KĂISID
1. Kuidas saaks pĂ”hjendada Ă”igust samasooliste omavahelistele abieludele?Â
Viimasel ajal on Eesti ĂŒhiskonnas pead tĂ”stnud tuline debatt teemal, kas samasoolistele tuleks anda Ă”igus omavahel abielluda. TĂ”tt-öelda kĂ€ib vaidlus mitte niivĂ”rd selle Ă”iguse kuivĂ”rd hoopis selle ĂŒle, kas seda Ă”igust tohiks otsustada referendumil. Ja Ă”igupoolest pole see mitte niivĂ”rd argumenteeritud vaidlus kuivĂ”rd sĂ”im, demagoogia, laimamine ja rĂ€ngad valesĂŒĂŒdistused, mida teostavad poliitikud ning peavoolumeedia, samuti mĂ”ned seksuaalvĂ€hemuste aktivistid, aga ka anonĂŒĂŒmsed, pseudonĂŒĂŒmide all esinevad seksuaalvĂ€hemuste taunijad ja halvustajad; isegi mĂ”ned prominentsed professorid ja Ă”petlased avalikult sĂ”imlevad nĂŒĂŒd.
Kuna on sageli vĂ€idetud, et samasoolistel on inimĂ”igus omavahel abielluda, ent sellist Ă”igust inimĂ”iguste nimekirjadest siiski ei leia, siis vĂ”iks ju dogmaatiliselt selle koha peale punkti panna, nagu mĂ”ned poliitikud seda ĂŒritavadki teha. Ent tugeva filosoofilise pĂ”hjenduse korral vĂ”iks siiski kaaluda sellise Ă”iguse lisamist inimĂ”iguste nimekirja; kui Eestil aga puudub selleks piisav poliitiline mĂ”jukus, siis vĂ”iks lihtsalt pĂ”hjendusele toetudes, seda propageerides, Eestis sellise seadusemuudatuse vastu vĂ”tta ka ilma, et see toetuks nĂ€iteks ĂRO inimĂ”iguste nimekirjale. Kuigi ka sel juhul oleks minu arvates just referendum Ă”ige tee, sest tegemist on kultuurinormide mĂ€rgatava muutmisega, mis puudutab kogu ĂŒhiskonda.
Niisiis, millised on avalikus debatis seni esinenud argumendid vÀite kasuks, et samasoolistel on (inim)Ôigus omavahel abielluda?
Argument, et abielu lahendaks kooselavate samasooliste olmeprobleeme on nĂ”rk, sest nende probleemide lahendamiseks on juba vastu vĂ”etud kooseluseadus, viimane tuleks lĂ”puks ka rakendada. Kooseluseadus tuleks sĂ”nastada ja rakendada nii, et see lahendaks ka nende probleeme, kes elavad koos ilma intiimsuhteta â nĂ€iteks odavuse vĂ”i koostöö eesmĂ€rgil.Â
Argument, et abielureferendum seab ohtu seksuaalvĂ€hemuste Ă”igused (ja avab tee natsi-Saksamaa stiilis tagakiusamistele) on lihtsalt laim. Kui samasoolised omavahel abiellumiseks luba ei saa, siis ei vĂ”ta see neilt Ă€ra mitte ĂŒhtegi neil juba olemasolevat Ă”igust.
Argument, et abielureferendumiga sekkub riik inimeste eraellu on demagoogiline. Kui kaks inimest omavahel abielluvad, siis nad ise taotlevad seda, et riik nende suhteid reguleeriks. Abiellumine ei ole kohustuslik. Abielureferendumil otsustataks kĂŒsimust, kas laiendada nende inimeste ringi, kes tohivad riigilt vabatahtlikult taotleda nende eraelu reguleerimist.
Vigane argument, et abielureferendum on eraellu sekkumine toob aga ilmsiks fundamentaalse erinevuse seksuaalvÀhemuste seniste Ôiguste ja abiellumisÔiguse vahel.
Peale teist maailmasÔda on lÀÀne seksuaalvÀhemused saavutanud liberaalsed Ôigused, et riik nende eraellu ei sekkuks: samasooliste seksuaalvahekorrad ei ole enam keelatud, neil on ka Ôigus vÀlja anda oma ajakirju, jne. On saavutatud seda, et riik nende tegevust ei keelaks. Ent abiellumisÔiguse nÔudmisega taotlevad seksuaalvÀhemused juba seda, et riik nende tegevust reguleeriks.
Klassikaline liberalism lubab inimesel teha mida iganes, kui ta teisi ei kahjusta; ent riigilt ei nĂ”ua liberalism muud, kui oma kodanike elu, tervise, vabaduse ja omandi kaitsmist. Liberalismist ei tulene, et riik ei tohi ĂŒhte ĂŒhiskondlikku suunda teistest rohkem soosida.Â
SeksuaalvĂ€hemuste nĂ”ue abiellumisĂ”igusele on loogiliselt teises kategoorias kui nende poolt seni saavutatud Ă”igused â mistĂ”ttu on seda Ă”igust ka raskem pĂ”hjendada.Â
NĂ€iteks lubab liberaalne riik patsifistidel sĂ”javĂ€eteenistusest loobuda, lĂ€bides selle asemel "alternatiivteenistuse". Ent kuna riigil on oma toimimisvĂ”imelist armeed vaja, siis oleks vĂ€ga raske Ă”igustada patsifisti nĂ”udmist, et kuigi ta pole armees aega teeninud, tahab ta siiski saada sĂ”javĂ€elist auastet â nĂ€iteks "alternatiivkindrali" auastet. Analoogiliselt, kui liberaalne riik tolereerib samasooliste omavahelisi seksuaalsuhteid ja nende kooselu, siis ikkagi oleks vĂ€ga raske Ă”igustada nende nĂ”udmist, et riik peab neile pasunat puhuma vĂ”i orelit mĂ€ngima â kui riik puhub pasunat vĂ”i mĂ€ngib orelit abielluvatele heteropaaridele, sest sellistel paaridel on loomulik bioloogiline kalduvus riigi ja kogukonna jaoks olulist jĂ€relkasvu anda.
Oluline on seejuures mĂ€rkida, et seksuaalvĂ€hemustel on Ă”igus rajada oma institutsioone ja rituaale â nĂ€iteks kabielu homopaaridele ja nabielu lesbipaaridele.Â
LĂ”puks pole selge ka see, miks peaks abielu mĂ”iste laiendamisel lubama just samasooliste abielusid aga mitte nĂ€iteks polĂŒgaamiat? Samasooliste abielud on lubatud Rootsis, ent kas pole see mitte moslemite diskrimineerimine, kui neil ei vĂ”imaldata seaduslikult abielluda haaremi raames?
Seni olen mĂ€rganud kasutatavat ainult ĂŒhte esmapilgul efektiivsemat argumenti, see on:
vÔrdÔiguslikkuse printsiip
Ent ilmselt ei saa seda printsiipi rakendada mehaaniliselt ja lisaeeldusteta. Vastasel korral jĂ”uaksime kiiresti absurdsetele jĂ€reldustele, samuti ĂŒha rohkematele omavahel konfliktis olevatele vĂ”rdĂ”iguslikkuse nĂ”uetele, samuti konfliktidele liberalismist tulenevate Ă”igustega.Â
VĂ”rdĂ”iguslikkuse printsiipi tuleb kaaluda teiste, samuti oluliste printsiipide ja Ă”iguste vastu. Viimaste ĂŒle vĂ”ib aga puududa ĂŒksmeel.Â
NĂ€itena valin ĂŒhe tulemuse, millele oma analĂŒĂŒsides jĂ”udsin:Â
Mehed ja naised on vĂ”rdsed, aga sellest ei jĂ€reldu, et meeste inimĂ”iguseks oleks kĂ€ia naiste saunas.Â
Minu essee ĂŒlejÀÀnud osa on juba vabamas vormis provisoorne arutelu naistesauna nĂ€itel. Lugeja vĂ”ib ise vĂ€lja mĂ”elda mĂ”ne teise nĂ€ite vĂ”i teha minu nĂ€itest teistsuguseid jĂ€reldusi.Â
2. MĂ”tteline eksperiment naistesaunagaÂ
VÔrdÔiguslikkuse pÔhimÔttest ei jÀreldu, et meeste inimÔiguseks oleks naiste vetsus kÀia. See on mÔeldud vihjena. Et vÔrdÔiguslikkuse pÔhimÔttest ei jÀreldu, et samasoolistel on inimÔigus omavahel abielluda; vÔi kui see kuidagi jÀreldub, siis tuleks seda palju tÀpsemalt ja pÔhjalikumalt seletada, arvatavasti oleks vaja mingeid lisaeeldusi.
Ăhtlasi on see ka ĂŒldisem filosoofiline probleem: mida vĂ”rdĂ”iguslikkus (vĂ”i rangem vĂ”rdsuse printsiip) ĂŒldse tĂ€hendavad ja mida nad arukal tĂ”lgendamisel ĂŒldse tĂ€hendada saaksid?
Kui nad ĂŒtlevad, et see ei takista ju heterodel omavahel abiellumist, kui samasoolised omavahel abielluvad, siis vĂ”iks vastata, et see ju ei takista naistel enda pesemist, kui samas saunaruumis ka mehed ennast pesevad, ja tehniliselt vĂ”ttes, oletuslikult, see ei takista ju naistel urineerimist, kui mehed nendega samas vetsus urineerivad. See, mida poliitikud praegu rÀÀgivad ja ajakirjanikud kirjutavad on tihti niivĂ”rd absurdne, et tĂ”statab kĂŒsimuse, kas see on genotsiid, kui mehi naiste sauna ei lasta, kas see meenutab kuidagi Hitleri natside teguviisi.
Huviks ei ole siin mitte naiste saun, vaid naistesauna filosoofiline probleem. Ja ka naised ei ole siin vĂ€himalgi mÀÀral huviks. TĂ€pselt nĂ”nda nagu mĂ”ned seksuaalvĂ€hemuste aktivistid rÀÀgivad meile, et nende huvi samasooliste omavahelise abielu vastu on tingitud puhtalt ja ainult inimĂ”igustest, nĂ€iteks mitte olmeprobleemidest, mida saaks lahendada ka kooseluseadusega, ja neil ei ole mingit patoloogilist huvi pulmas heterode rituaale usurpeerida vĂ”i heterodele muljet avaldada, samamoodi ei ole meil, meestel, kes me oleme nĂŒĂŒd sellisest argumentatsioonist ning selle Ă”igsusest aru saanud, meil ei ole naiste sauna minnes mitte mingisugust muud huvi kui puhas huvi nĂ€idata, et me teostame oma inimĂ”igusi ja ei lase ennast enam diskrimineerida, et kastisĂŒsteem ja apartheidireĆŸiim on lĂ”ppenud ja kui vaja, siis me peseme ennast ennem meeste saunas puhtaks ja lĂ€heme alles siis naiste sauna, andes kĂ”igile sedasi tunnistust, et meil ei ole mingeid kĂ”rvalisi eesmĂ€rke ja me teeme seda ja ainult seda, millele meil on Ă”igus ja me teeme seda sellepĂ€rast ja ainult sellepĂ€rast, et meil on Ă”igus, meie tegutsemise motiiviks on see, et meil on Ă”igus sedasi toimida.
Sest miks peaks abielu institutsioon olema muudetav, aga Ôigus privaatsusele jÀÀma puutumatuks?
See on mĂ”tteline eksperiment saunaga. Ceteris paribus tingimustel, arvestades sugude metafĂŒĂŒsikat ja inimĂ”iguste ontoloogiat. Lase sant lavale ja pĂ€rast hakka teda veel vihtlema ka. Vaat mis seitsme vennaga juhtus.
Seitse venda pĂ”letasid oma sauna maha ja olid sunnitud keset kĂŒlma talve pĂ”genema ning alasti lĂ€bi metsa kilomeetrite kaugusele naabri juurde jooksma. Soomes on talude vahemaad ĂŒsna suured.
SeksuaalvĂ€hemused nĂ”uavad samasooliste omavaheliste abielude Ă”igust. Teinekord puudub neil sallivus ja humaansus teiste inimeste pisikeste sallimatuste vastu. Kui nad lĂ€hevad omavahel abielluma, samasoolised, siis kui keegi peaks kasvĂ”i midagi ĂŒtlema vĂ”i kulmu kortsutama, kasvĂ”i natukene, siis on see kohe âhomofoobiaâ (halvustavas tĂ€henduses), vihakĂ”ne ja pĂŒĂŒdlus tagasi tuua neid aegu, kui homosid koonduslaagrisse saadeti vĂ”i keemiliselt kastreeriti (nĂ€iteks Ăhendkuningriigis peale teist maailmasĂ”da).
NĂŒĂŒd meie mĂ”ttelises saunaeksperimendis tĂ€hendab see seda, et kui need seitse venda lĂ€hevad naiste sauna, selleks et oma vĂ”rdĂ”iguslikkust ja inimĂ”iguseid realiseerida (ja ainult selleks), siis ĂŒkski naine ei tohi kiljatada vĂ”i mingilgi moel mĂ€rku anda, et see neile ei meeldi, sest see oleks kohe meestevastane vihakĂ”ne ja selle eesmĂ€rk oleks mehed ahju ajada.
Aga tĂ”enĂ€oliselt peksaksid naised need seitse venda saunast vĂ€lja ja vennikesed peaksid kĂ€reda pakasega alasti kusagile sooja otsima liduma, sest riideid pole enam aega vĂ”tta â niivĂ”rd intensiivseks muutuks meestevihkamine seal naistesaunas, kuhu seitse venda lĂ€ksid oma inimĂ”iguseid realiseerima.
"Nii lĂ€ksid nad teele: alasti, seljas ainult takune sĂ€rk, ja igaĂŒhel oma paun seljas ning pĂŒss Ă”lal vĂ”i kĂ€es. Nii lĂ€ksid nad talvisele, öisele teele, pĂ”genedes pakase eest, mis PĂ”hjala rabasoodest nende kallale tormas."Â
- Aleksis Kivi, Seitse venda (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955), lk. 137 (VI peatĂŒkk).
KĂ€esolev artikkel on minu kui filosoofia doktori enda hinnangul ĂŒks parimaid analĂŒĂŒse praktilisest filosoofiast, mida ma eales olen kirjutanud; selle teine osa omab ka mĂ”ningast kirjanduslikku hĂ”ngu.Â
Viited poliitikutele, erakondadele, Euroopa Liidu institutsioonidele, ajaleheartiklitele, jne on Ă€ra jĂ€etud vĂ€ltimaks otsest konflikti ja hĂ”lbustamaks lugemisel mĂ”tte jĂ€lgimist. Viited filosoofidele ja nende tekstidele on vĂ€lja jĂ€etud, hĂ”lbustamaks lugemist. Ma ei ehi ennast vÔÔra autoriteediga. Professionaalid saavad niigi aru, millele vihjatud on. Filosoofia koolkondi ja printsiipe on siiski mainitud, nĂ€iteks terminit âklassikaline liberalismâ, sest see osutus otstarbekaks.Â
Sirp, millele oma esse avaldamiseks saatsin, lihtsalt ei vastanud mulle.Â
KĂŒllap nad ei hinda mitte filosoofilise mĂ”tte loogilist selgust, vaid lĂ€htuvad sellest, et argumendi tulemused pole mĂ”nede arvates sobivad.Â
Kui tulemused on ideoloogiliselt sobivad, siis halb loogika ei loe, kui see on risustatud hulga irrelevantsete kirjandusviidetega jĂ€tmaks vĂ€liselt akadeemilise mulje ning kui autor on prominentne vĂ”i tema töökoht autoriteetne. Olen mĂ€rganud, et just sÀÀrased artiklid seal mĂ”nikord ilmuvad (kuigi need pole minu kirjutatud).Â
Ma olen ikka valmis oma seisukohti muutma, kui keegi esitab minu argumentide vastu loogiliselt tugeva kriitika. Seni pole seda juhtunud. KĂ€esolevale esseele sarnastel teemadel olen nĂ€iteks Redditi alamredditis r/Eesti saanud 9/10 vastuseid stiilis argumentum ad hominem, jne.Â
LĂ”puks Ă”nnestus mul oma essee avaldada konservatiivide vĂ€ljaandes Uued uudised:Â
Kuidas seitse venda naistesaunas kÀisid ehk mil moel pÔhjendada Ôigust samasooliste abieludeks?
Ent minu esse on âkonservatiivneâ ainult arutluse tulemuste osas ja sedagi vaid teatavas hetkekontekstis. Nimelt ei lĂ€htu minu argumendid deontoloogilistest kĂ€skudest ja keeldudest (sellest on eksplitsiitselt loobutud kohe artikli alguses), samuti mitte konservatiivsetest hoiakutest, vaid need lĂ€htuvad klassikalisest liberalismist. Kui Eestis oleks samasooliste omavahelised seksuaalvahekorrad keelatud (nagu see oli sovetiajal), siis oleks minu essee nĂ”udnud selliste suhete legaliseerimist.Â
Ent nii nagu oli sovetiajal, on ka praegu: maksumaksja raha eest ĂŒleval peetavad riiklikud vĂ€ljaanded ja kultuurivĂ€ljaanded isegi ei ĂŒrita olla neutraalsed ning objektiivsed - selle asemel promovad nad teatud kindlat ideoloogiat ja tĂ”eline filosoofia jĂ”uab nende lehekĂŒlgedele haruharva. Sama saab kahjuks öelda ka Eesti peavoolumeedia kohta, mis objektiivsust ja neutraalsust ainult deklareerib, sĂŒstemaatiliselt tsenseerides fakte ning arvamusi, mis teatud ideoloogiasse ei sobi.Â